Miks on "Püha öö" juba 200 aastat kõikjal maailmas tuntuim jõululaul?

 (1)
Jõulu jumalateenistus Oleviste kirikus
Foto: DELFI

Bachi ja Beethoveni loomingut, ega ka Mozarti vallatut muusikat, ei Rolling Stones'i, Michael Jacksonit ega isegi mitte Queeni "Bohemian Rhapsody’t" tea-tunne nii palju inimesi maailmas kui "Püha ööd". Kuid on puhas juhus, et see laul üldse sündis.

Aasta oli 1818, kui abipreester Joseph Mohr, olles ära pahandanud preestri ja saadetud Salzburgist 17 kilomeetri kaugusesse Oberndorfi, võttis omakirjutatud salmikesed lauasahtlist ja tormas andeka helilooja Franz Xaver Gruberi juurde palvega neile ridadele muusika teha, kitarrile ja kahele meeshäälele. Ise ta seda teha ei saanud, sest näljased hiired olid oreli pedaali läbi närinud.

Gruber kirjutas duuris. Elu ümberringi oli niigi nukker - pärast Napoleoni sõdu kannatasid inimesed ikka veel nälga, suvi oli jahe, juunis sadas lund, saak ikaldus, pagarid "pikendasid" leiba saepuruga, kümned tuhanded inimesed surid.

Aasta tähtsaimal ööl, kui kabeli juurde kogunes terve kirikukogukond, kanti uus laul rahvale ette. Franz Xaver laulis bassi, Mohr tenorit ja mängis kitarri. Kogukond oli liigutatud. Vaesed ja lihtsad inimesed, kes moodustasid enamuse kuulajaskonnast, laulsid viimaseid ridu hingestatult kaasa.

Et laul kord üle maailma kuulsaks saab, ei osanud sel ööl arvata keegi. Populaarsus sai hoo sisse 30 aastat hiljem, kuid tolle öö lauljate teed enam ei ristunud.

Laulu levikule aitas kaasa orelimeister, kes leidis pilli parandamisel sedeli nootide ja tekstiga. Laulu õpetas ta selgeks oma kirikukoorile Tiroolis. Sealt võtsid selle üle kaks rahvalaulutraditsioonide edasikandjat, Strasser ja Rainer. Kaasa aitasid ka talunikud, kes laatadel tooteid pakkudes lauluga esinesid.

Seotud lood:

Kui Strasser tegi laulu kuulsaks Ameerikas, siis perekond Rainerile kukkus õnn sülle kodumaal Saksamaal. 1822.aastal andis krahv Ludwig von Dönhoff Fügeni lossis kodukontserdi, millel osalesid ka keiser Franz I ja Venemaa tsaar Alexander I.

Perekond Raineri esinemine meeldis külalistele nii väga, et tsaar kutsus nad kaks aastat hiljem Venemaale. Aastatel 1824-1839 tuuritasid Rainerid mööda Euroopa linnu ja õukondi, esinedes ka Inglismaa kuningas Georg IV-le.

Tänavuste jõulud ajal tähistab laul 200. sünnipäeva. Nende aastate sisse mahub palju vastuolulisust.

Placido Domingo jaoks on "Püha öö" ideaalne rahulaul maailmale. Võib-olla meenutades ka 1914. aastat, kui see viis seiskas Flandrias spontaanselt sõjategevuse. Kaevikutes laulsid sakslased, britid ja prantslased ühiselt 24. detsembri õhtul "Püha ööd". Alustasid sakslased ja britid aplodeerisid, ning kui nemad oma versiooni lõpetasid, asetasid sakslased väikesed kaunistatud kuusepuukesed kaevikute äärtele. Sissekannetes, mida sõdurid oma päevikutesse tegid, on märgitud, et tol õhtul vahetati tubakat ja jooke ning tähistati ühiselt rahulikku jõuluõhtut.

Teise maailmasõja ajal sai "Pühale ööle" osaks olla poliitliliselt natsionaalsotsialismi instrumentaliseeritud - laulu sõnad kirjutati ümber Adolf Hitleri jaoks nii, et Hitler juhtis Saksamaa õnnele, kuususele ja võimule.

Hiljem sattus viis koos teiste jõululauludega põlu alla. Eriti suur oli vastuseis 2. Vatikani Kontsiili (1962-1965) ning 1968. aasta protestiliikumise ajal. Üliõpilased nimetasid seda mõnitades “Christtagsjodel". Nende jaoks oli "Stille Nacht” valeliku kodanlik-kapitalistliku ühiskonna väljundiks. Rahvas aga ei lasknud sellest kõigest ennast segada.

2011. aastast kuulub "Püha öö" maailma kuulsaima jõululauluna UNESCO mittemateriaalsesse pärandisse. Valminud on ka film selle saamisloost, osaliselt originaalpaikades üles võetud ning rahvusvahelistel filmifestivalidel juba seitsme auhinnaga pärjatud.

Et laul nii paljudesse keeltesse on tõlgitud, on seotud ehk ka abipreester Mohri algse sooviga anda lootust inimestele mitte ladina, vaid nende emakeeles, hakates selliselt vastu tollase kõrgema keskkihi ja aadli traditsioonidele. Ta lõi laulu, mille kuus salmi on kirjutatud igavikku ning Mohr ise saanud surematuks. Nii lauldakse "Püha ööd" täna Samoal samasuguse iseenesestmõistetavusega nagu teevad seda inuiidid Arktikas.

Kiek in de Kökis õleval olev näitus "Stille Nacht” toodi Eestisse koostööd Austria suursaatkonnaga ning suursaadik Doris Danler jutustas avamisel ka oma lapsepõlvemälestustest, mis seotud erilise tundega, kui uksed ehitud tuppa avanesid ja "Püha ööd" lauldi. Näitusel saab tutvuda laulu ajaloo ja laulu populaarseks laulnud peredega.

Loe veel

"On suur erand, et sõjale pühendatud tornis, kus näitused keerlevad sõjateemade ümber, on sel korral väljapanek rahust," ütleb ka torni direktor Toomas Abiline.

Kirjas ei ole stendidel aga seda, et sel aastal lisandus 300 tõlgitud keelele, millesse "Püha öö" on tõlgitud, veel üks - lõuna Nigeerias kasutatab igbo keel. Sellega on lauljate sekka lisandunud veel 18 miljonit inimest.

Kuku raadio saates "Reisirada" räägivad "Püha öö" lugu ning tutvustavad jõulutraditsioone 23. detsembril kell 16.00 Austria ja Eesti aukonsulid.