Püüdlik suitsetaja tõmbab ära kolme-nelja auto hinna

Maalehe teadmisveerg "Tuna & täna" heidab ülemaailmse tubakavaba päeva puhul pilgu mõnele suitsetamise tõsiasjale.

• 31. V on ülemaailmne tubakavaba päev.

1987. a esitas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (World Health Organization - WHO) üleskutse üks päev aastas hoiduda 24 tundi tubakat pruukimast.

1988 nimetati 31. mai ülemaailmseks tubakavabaks päevaks. Igal aastal pühendatakse see ise teemale.

Tänavu on teemaks tubakatööstuse sekkumine. Too miljarditööstus nimelt üritab agressiivselt tõrjuda tõsiasju, kui ohtlik on suitsetamine.

• Tubakatööstus toodab aastas 6 000 000 000 000 (6 triljonit) sigaretti ehk 300 miljardit pakki suitsu. Nende tõmbamisega on usinasti ametis 1 300 000 000 (1,3 miljardit) suitsetajat.

• Kui võtta paki keskmiseks hinnaks 3 €, liigub selles majandusharus ümmarguselt triljon eurot ehk 150 Eesti riigieelarvet. Maailmas on üldse viis riiki, kelle eelarve on suurem: USA, Jaapan, Hiina, Saksamaa ja Prantsusmaa.

• Maailma 221 riigi ja maa seas on suitsud kõige odavamad praegu Zimbabwes, kus pakk Marlborot maksab 50 eurosenti. Järgnevad Filipiinid (0.60) ja Valgevene (0.80). Kõige kallim on suitsukraam Austraalias (12.50), järgnevad Norra (10.90) ja Iirimaa (9.10).

• Eestis suitsetab 1,32 miljonist inimesest 350 000 ehk 26% - meestest 37% ja naistest 19%. Meestel see protsent praegu langeb, naistel tõuseb.

Kõrgharidusega inimestest suitsetab meil 13%, põhiharidusega inimestest 42%.

• Kui püüdliku suitsetaja tervis kannatab 50 aastat paki päevas tõmmata, siis ostab ta ligi 20 000 pakki sigarette ja maksab nende eest 60 000 eurot (praeguse Eesti hinna järgi) ehk kolme-nelja kompaktauto hinna - nagu näiteks Opel Astra või Volkswagen Golf.

• Tubakasuits sisaldab natuke üle 4000 kemikaali, millest ainult 400 on mürgised ja kõigest 43 kantserogeensed (tekitavad vähki). Nimekirjas on sellised kena nimega ained nagu ammoniaak, arseen, atsetoon, benseen, formaldehüüd, sinihape, vingugaas...

• Kes päevas paki sigarette suitsetab, tõmbab iga kolme aastaga muu meeldiva sodi seas kopsu ka tassitäie tõrva.

• Iirimaa keelas 29. III 2004 esimese riigina suitsetamise kõikides töökohtades, k.a baarid ja restoranid.

Eestis on alates 5. VI 2007 keelatud suitsetamine kõikides toitlustusettevõtetes. Tubakatoodete reklaam on Eestis keelatud alates 1. I 1998.

• Igast kümnest kopsuvähki jäänud inimesest üheksa on suitsetajad. Enne I maailmasõda oli kopsuvähk nii haruldane haigus, et enamik arste ei kohanud seda kordagi.

Nüüd on see sigarettide suure pruukimise tõttu saanud epideemiaks - meessuitsetajal on tõenäosus kopsuvähk saada 17%, naissuitsetajal 12%, mittesuitsetajatel vastavalt 1,3% ja 1,4%.

Impotentsuse tõenäosus on mehel, kes suitsu tõmbab, 85% suurem kui mittesuitsetajal.

Edukas suitsetaja lühendab oma elu 14 aastat.

• Sigaret põhjustab rohkem surmasid kui alkohol, kokaiin, heroiin, mõrvad, enesetapud, tulekahjud, liiklusõnnetused, tuberkuloos ja aids kokku. Iga kaheksa sekundi tagant sureb üks inimene tubakasurma - 5 miljonit inimest aastas.

Tubakas tapab niisama palju inimesi, otsekui kukuks iga tund alla 600 reisijaga lennuk - 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas.

• WHO peadirektor 1998-2003 Gro Harlem Brundtland: "Sigaret on eufemism kurikavalalt loodud toote kohta, mis jagab just sellise annuse nikotiini, et enne kui see tarbija tapab, saaks tollest eluaegne sõltlane."

• Eesti kõnekäänd: "Ta on täitsa tubakas!"

• Ja kellel ikka veel neelud suitsu järele käivad, see võiks lugeda artiklit Bryan Lee Curtisest siit