RAHVAKALENDER | Maretapäeval on kaks nime


Karusepäeva kombestiku järgimine pidi aitama selle vastu, et karu karjale ega karjakoertele liiga ei teeks.
Karusepäeva kombestiku järgimine pidi aitama selle vastu, et karu karjale ega karjakoertele liiga ei teeks.Peeter Karask

Mareta- ehk karusepäev (13. juuli) on muistsetest aegadest saati märkinud kesksuve tähtpäeva, mis oli saakide valmimise, heina- ja põllutööde tähiseks. Eeldatavalt sadas sel päeval vihma. Maretat või Margaretat on traditsiooniliselt peetud nurganaiste kaitsepühakuks.

Tähelepanuväärne on selle päeva kahenimelisus rahvakalendris. Karusepäeva nimetus viitab karu austamise tähendusele. Päeva kombestiku järgimine pidi aitama selle vastu, et karu karjale ega karjakoertele liiga ei teeks.

Peale metsakiskjate tõrjumise oli see päev soodne ka põllukahjurite eemalehoidmiseks. Nimelt arvati, et sel päeval on õige aeg alustada rukkimaa ettevalmistamisega, sest karusepäeval tehtud künd hävitab rukkiussi.