RAHVAKALENDER | Markusepäev annab käole keele


Kirjanduslikes allikais esineb markusepäeva kohta veel ussikuningapäeva nimetus.
Kirjanduslikes allikais esineb markusepäeva kohta veel ussikuningapäeva nimetus.SVEN ARBET

Vanarahval on aprilli lõppu jääva markusepäeva (25. aprill) kombestikus juba suveperioodi alguse jooni, olulisim oli ilma jälgimine ja saagi ennustamine olenevalt ilmast.

Nimelt toob külm ilm külma kevade ning halva saagi. Soomlased teadsid, et markusepäev annab käole keele ja viib adra vaole.

Kirjanduslikes allikais esineb veel ussikuningapäeva nimetus. Nimelt kutsuvat ussikuningas sel päeval oma alamad nõupidamisele.

Markusepäeva tuntakse samuti äkksurmapäeva (surmapäeva, margusepäeva) nime all. Siis paluti püha Markust, et see kaitseks karja äkilise surma eest. Mõnel pool ei tohtinud sel päeval künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele.

Kirikukalendrist on see päev evangelisti ja kirikupatrooni Markuse mälestuspäev. Markuse kui kaitsepühaku poole pöördutigi abi otsimisel ootamatu surma vastu.