Rein Raamatu maalides on seda, millest viiekümnendatel Eestis ei räägitud
Legendaarne filmimees Rein Raamat avas Kastellaanimaja galeriis oma viienda maalinäituse.
Rein Raamatuga on seotud ligi 70 aastat eesti filmikunsti ajalugu, kuid eelkõige on ta olnud üks teedrajavaid animafilmide lavastajaid ja filmikunstnik. Lisaks ka 1990. aastate teisel poolel ja käesoleval sajandil mitme ajas väärtust koguva portreefilmi autor eesti kunstnikest ning teatri- ja muusikainimestest.
Paljud praegusest publikust ehk ei teagi, et sõjajärgsel keerulisel ajal lõpetas Rein Raamat kunstiakadeemia cum laude just maali erialal. Oma elulooraamatus “Värvilindu püüdmas” (2011) on autor omaaegseid otsuseid ja valikuid nimetanud saatuseks. Küllap ositi nii oligi, ent ka molberti tagant kinostuudiosse sisenedes jäi maalikunst autorile vaid käeulatuse kaugusele.
Rein Raamat on kirjutanud ja rääkinud oma maaliõppejõududest viiekümnendate kunstiinstituudis soojuse ja positiivse tähelepanuga. Õpetati, mida neil aastatel õpetada võis, sealhulgas akadeemilise kunsti aluseid, mis hiljem võimaluste avanedes lubasid edasi minna ja katsetada moodsa kunsti uutel radadel.
Maalinäitus Kastellaanimaja galeriis meenutabki autori arutlusi kunagi saamata jäänud kogemustest modernse kunsti ajaloost. Oma arvukatel reisidel nägi ta paljut, millest viiekümnendatel Eestis ei räägitud ning kunstniku koju saabus arvukalt kunstiraamatuid.
Võib öelda, et praegugi lähtub ta oma maalides eelkõige sellest, mis on tema ümber reaalses maailmas, ent Rein Raamatu reaalsusse on alatihti kandunud pisut ulmelisi nüansse.
On tajutavat rõõmu maalikunsti võimalustest, ent ka aastakümnetega omandatud professionaalset kergust kogu Euroopas järjekindlalt oma elu elavas modernistlikus laadis ja käegalöömist võimalikule kriitikale.