Riigipüha õhtul laulab Eesti rahvas tormi kiuste


Riigipüha õhtul laulab Eesti rahvas tormi kiuste
Konguta rahvamaja juhataja Meelis Külaots puhastamas Annik-oru laululavalt tormimurdu, et teha ruumi Interneti-levile.Foto: Alo Lõhmus

1991. aasta 20. augustil ei kohkunud eestlased tagasi tankide ähvardustest, asi see nüüd tänavu samal päeval tormistki üle laulda on.

Just selline näib olevat 20. augustil teoks saava digilaulupeo “Ühtelaulmine” korraldajate suhtumine.

Konguta rahvamajas polnud selle nädala alguses juba mitmendat päeva elektritki – torm oli lähikonnas kergitanud katuseid ning murdnud terveid metsatukki – , kuid rahvamaja juhataja Meelis Külaots oli veendunud, et 20. augusti õhtul kaikub imekaunis Annikoru lauluhäältest ning need jõuavad Elioni Interneti-ühenduse kaudu kõikjale maailmas.

“Me peame sel päeval siinsamas ka Konguta valla külade päeva ning ühtelaulmisele järgneb tantsupidu,” lubab Külaots. Konguta vallakeskus Annikoru, mis eelmisel kümnendil elas üle Eesti ühe raevukama tornaado rünnaku, ei kavatse tormiohu tõttu lauluteost mingil juhul loobuda.

Sama optimistlik on ka ühtelaulmise produtsent Artur Talvik, ning seda mitte ainult asjaolu tõttu, et Maaleht tabas ta otse sünnitusmajast 4,6 kilogrammist poega koju viimast.

“Ühtelaulmine ühendab kaks Eesti märki: meie laulu- ning IT-lembuse,” lubab Talvik.

Digilaulupidu juhitakse Põltsamaa Sõpruse pargist, kus Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Revalia meeskoor ja segakoori HUIK! laulavad kaheksat palavalt armastatud koorilaulu. Põltsamaalt kantakse pilt Kanal 2 teleülekande vahendusel üle kogu Eestimaa. Samal ajal on üle Eesti kogunenud sadadesse eri kohtadesse koorid ja lihtsalt lauluhuvilised seltskonnad, kes saavad reaalajas dirigentide taktikepi all neid lugusid kaasa laulda.

Siin tulebki mängu Elion oma Internetiga.

Põltsamaal taktikeppi viibutavate dirigentide pilt edastatakse kohtadele ning kohtadelt lähtuv videosignaal kuvatakse Tallinnas Vabaduse väljakul asuvale suurele erkaanile.

Televisioonivaataja näeb sel õhtul presidendi saatesõnu Kadrioru roosiaiast, seejärel Põltsamaal ja Tallinnas Vabaduse platsil toimuvat ning ka mõnel külalaulupeol sündivat.

Talviku sõnul on laulma oodatud absoluutselt kõik inimesed nii üksikuna kui ka hulgakaupa, eriline lauluoskus pole nõutav.

Ühtelaulmiseks isiklikult registreerima ei pea, küll aga tuleb korraldajatele üles anda laulukohad, olgu selleks siis külaväljak, turismitalu või kõrtsiõu. Internetis ja telelevis leidub ruumi sajakonnale lauluplatsile ning vabu kohti veel jätkub.

Elion tagab lauljatele Interneti-ühenduse, kuid kaamera tuleb juhtme otsa leida ürituse kohapealsetel korraldajatel.

Talviku sõnul ei tasu eeltoodust ära ehmatada, seks puhuks kõlbavad ka igapäevased laiatarbe-digikaamerad. Ka eraldi mikrofone pole tarvis üles seada, sest tänapäevaste kaamerate sisseehitatud riistapuud ajavad asja kenasti korda.

IT-alast nõu, millist programmi alla laadida ja millisesse lahtrisse linnukesi teha, jagavad ürituse keskkorraldajad. Mingi raketiteadusega igatahes tegu ei olevat, pildi ja heli peaks kätte saama väga lihtsalt.

“Kui laulupatsil laulab ka mõni koor, siis on koor muidugi soovitav paigutada esiridadesse, niisama laulujorutajad võivad olla tagapool,” õpetas Talvik jutuajamise lõpetuseks.


Ühtelaulmise kava

1. Ülo Vinter / Enn Vetemaa. “Laul Põhjamaast”.
Dirigeerib Kuno Areng
2. Friedrich August Saebelmann / Peeter Ruubel. “Kaunimad laulud”. Dirigeerib Triin Koch.
3. Karl August Hermann / Friedrich Kuhlbars. “Kungla rahvas”. Dirigeerib Raul Talmar.
4. Ühtelaulmine. Eeslaulja Celia Roose. Dirigeerib Elo Üleoja.
5. René Eespere / René Eespere. “Ärkamise aeg”.
Dirigeerib Hirvo Surva.
6. Miina Härma / Karl Ferdinand Karlson / eesti rahvaviis.
“Tuljak”. Dirigeerib Ants Üleoja.
7. Peep Sarapik / Juhan Liiv. “Ta lendab mesipuu poole”.
Dirigeerib Alo Ritsing.
8. Aleksander Kunileid / Lydia Koidula. “Sind surmani”.
Dirigeerib Ants Soots.