20.11.2019, 18:05

Taevas avanes Eesti pilootidele üsna hiljuti

“Te ei kõlba, olete liiga pikka kasvu!” lausus Sassovo lennukooli arstliku komisjoni esimees noorukesele eestlasele. Aga Raivo Kask pääses siiski õppima ja lendas kaptenina veel Eesti Vabariigi ja Boeingute ajalgi.

Sulev Oll

ml@maaleht.ee

Eestlased Sassovo lennukoolis 1962. aasta varakevadel. Vasakult kursandid Raivo Kask (1. kursus), Rein Randmaa (3. kursus), Rein Porro (1. kursus), Maido Lahe (3. kursus), Voldemar Mürgimäe (1. kursus) ja lennukooli instruktor Ludvig Eit. Instruktor Ants Taalvelt oli fotograaf.

FOTO: Erakogu

Lenduriks saamise värav pole eestlastele ühelgi ajal liiga laialt lahti olnud. Kolme aasta eest ilmunud raamatu “Lendur” ja alles hiljuti trükikojast tulnud “Lendurijuttude” autor Raivo Kask väidab, et Teise maailmasõja järgsetel aastatel olid lenduriks saamise võimalused eestlaste jaoks eriti kitsad. Väidetavalt pääses enne, kui Hruštšovi-aegne sula olukorra leebemaks muutis, ENSVst lenduriks õppima ainult kaks meest – Ülo Keedus ja Karl Lepiman.

Keedus lõpetas 1948. aastal esimesed sõjajärgsed mootorlendurite kursused Eestis, kolm aastat hiljem Sassovo kooli ning tegeles edaspidi nii purilennunduse, langevarjuhüpete kui ka filmindusega. Karl Lepiman lõpetas Tallinnas mootorlendurite kursused, aga jõudis hoopis Ukrainas asunud lennukooli – seda lausa anekdootlike seikluste järel.

Kommenteeri Loe kommentaare