“Tippkohtumine” – ETV retroleiud ja teada näod
Meeskond, kes seda saadet teeb, on tuntud ja tunnustatud. Saatejuhi rollis astub vaatajate ette Anu Välba. Sedakorda ilma Marko toetava naeratuseta.
Näha ja kuulda saab veel kogenud Gaute Kivistikku (saates küll Rohke Debelakina) ja Urmas Vainot.
Aga tuttavate nimede jada sellega veel ei lõpe. “Tipptunnis” teevad kaasa ka Mart Juur, Andrus Kivirähk, Andrus Vaarik, Jaan Rekkor, Olav Osolin, Mati Talvik, Heidi Tamme, Kärt Anvelt, Anu Saagim ja tubli ports teisigi.
Miks selline nimede paraad just ETVs üles astub, oli keset rasket võttepäeva valmis selgitama Urmas Vaino, kes pühapäevaõhtusel “Tippkohtumisel” täidab meeskonna kapteni austavat ametit.
* * *
Urmas Vaino, kuuldavasti olla ETV-l just selle saatesarja tegemisel teiste Eesti telekanalitega võrreldes suur eelis. Milles see tegelikult seisneb?
Et eelistest rääkida, tuleks lõigepealt ajalukku vaadata. Poole sajandi vanusel ETV-l on teiste kanalite ees üks oluline eelis – juba aastakümneid on siin majas arhiveeritud ja alles hoitud hulk materjali, olgu siis video- või filmilintide näol. Kogu see hoidlates lebav lust ja rõõm saab lõpuks uue eluõiguse ja näeb üle hulga aja jälle ilmavalgust.
Ehk toote hakatuseks mõne näite, et asjast selgem arusaam tekiks.
Ma ei ole küll kõige pädevam kogu saatematerjalist rääkima, sest salvestused alles käivad, aga mõne näite toon hea meelega.
Kindlasti mäletavad kõik sellist saatesarja nagu “Viljaveski”. Just ühes sellenimelises saates eksponeeriti kunagi lõiku, mis räägib tegelasest, kes magab ööd ja päevad, ja kui ei maga, siis käib perenaisega turul kaasas. See tegelane olla saanud hakkama sellega, et pistis pintslisse peaaegu terve jalgrattapumba. Võimaluse korral aga ründab teisi loomi.
Nii esitatakse näiteks esimeses “Tippkohtumises” meeskonnale küsimus ja seda loomulikult enne videolõigu näitamist. Küsitakse: kes see tegelane on?
Mis sa ise arvad?
Noh, kui ta teisi loomi ründab, siis peaks ta ju ise ka pigem loom olema.
Jah, loom ta on. Aga mis loom?
Koer ilmselt ei ole, sest koerad jalgrattapumpasid ei söö. Ju ta mingi mäluja on, näiteks kits.
Ei ole kits. See on metssiga. Nii et metsloom, pealegi iseloomuga. Vaat sedalaadi üllatused meeskonda ees ootavadki. Olles ise küll meeskonna kapten, olen samas ka võistkonna liige, võin öelda, et seda looma poleks ma küll ära arvanud.
Vaatajaile annab see võimaluse vanu asju ja aegu meelde tuletada, ajastu hõngu tunnetada. Lisaks on ajaratas (õnneks mitte ajahammas) saateõhustikust ka omamoodi üle käinud, nii et mõnigi asi, mis kunagi igati ajastutruu oli, näib praegu pigem koomiline.
Need ongi siis need eelised, mida ETV tänu oma rikkalikule arhiivile ära kasutab?
Nii see on, kuigi võib öelda, et vaataja ette ei tooda niigi nähtud ja kulunud ajaloolisi kaadreid. Viiest lõigust, mida näiteks esimeses saates võistkondadele näidatakse, ei olnud mina ühtegi varem näinud. Vähemalt ei tulnud ükski neist mulle tuttav ette.
Mis saatega ikkagi tegu?
Stuudios on kaks võistkonda ja mängujuht Anu Välba. Meie Rohke Debelakiga oleme kaptenid. Peale kapteni kuulub mansasse veel kaks liiget. Võistkondadele mängitakse ette videolõike ja nad peavad vastama küsimustele.
Kas otsustaja on Anu?
Mitte ainult. Võistkonna vastuse “headuse” üle otsustab suurel määral rohkearvuline publik, kes ka stuudiosse on palutud ja seal aplausiga märku annab, kumma meeskonna vastus talle meelepärasem on. Siis vaadatakse videolõiku ja lisatakse emma-kumma kontosse veel ka nii-öelda tõepunkt, see tähendab õige tegelik vastus.
Teil on üks tuleproov juba seljataga. Kas oli raske?
Esimesel korral läks viiest vaatamislõigust täppi küll ainult üks.
Nagu ma aru saan, on kaptenid nii-öelda jäävnähtused, meeskonnaliikmed vahelduvad. Kes teie esimesed kaaslased olid?
Minu võistkonnas on Monika Tamla ja Marek Reinaas, vastaspool on Emil Rutiku ja Olav Osolin. Aga millal see koosseis täpselt eetris on, seda ma öelda ei oska. Salvestuse järjekord ei ole sama mis eetrissemineku järjekord. Kahe päeva jooksul salvestame seitse saadet.
Tavaliselt on sedalaadi meelelahutussaatesse üsna raske publikut leida, kui just “Top Gear” välja arvata. Teil näikse publikut jätkuvat.
Publikut on uskumatult palju. Stuudiosaal on rahvast täis.
Anu Välba on üle hulga aja üsna üksi kaamerate ees. Saab ilma Markota hakkama küll?
Anu saab hakkama suurepäraselt. Särab kui ei kunagi varem.
Lugesin intervjuu alguses üles ka suure hulga nimesid, kõik enam-vähem teada inimesed. Mille järgi nende kui meeskonnaliikmete väljavalimine käib?
Tuntud on nad kõik tõepoolest. Eelkõige kui oma valdkonna tipptegijad, igaüks isemoodi. Inimesed, kes valdavad sõna, omavad esinemisjulgust ja suudavad iseseisvalt mõelda.
Päev, mil “Tippkohtumist” näha saab, on pühapäev. Mis kell?
Pool üheksa õhtul. Seni sel kellaajal eetris olnud “ENSV” osad on selleks ajaks kõik ära näidatud.
Mis tundega kapteniameti vastu võtsid?
Kui pakkumine tehti, tahtsin ennekõike teada, kas need klipid, mida näidatakse, on ka pisut naljakad. Mulle kinnitati, et on ikka küll. Võin öelda, et on tõesti.
Lisaks meenutavad, mis kõik kunagi olnud on. Kutsun kõiki vaatama.
KOMMENTAAR
Anu Välba
“Tippkohtumise” saatejuht
Me oleme selle saate tegemisel tohutul hulgal materjali läbi vaadanud, väga suure töö on selle juures ära teinud assistent Margit Ossipova.
Otsisime televaatajaile üllatusi ja ootamatusi. Et neid retroklippe, mis saates näitamisele tulevad, oleks huvitav ja isegi uskumatu näha, vaadates tookord toimunule meie praeguses elus tagasi.
Näha saab saatelõike näiteks kahekümne ja kolmekümne aasta tagant, vast kõige “uuemad” videod, mida kasutame, on ligi kümme aastat tagasi salvestatud. Näis, kas me mäletame selle aja kangelasi. Ülesanded võistlejatele on seotud äraarvamisega, aga tuleb ka fantaseerida, kommenteerida poolelijäänud videolõiku. Nii et see on ETV vaatajaile üle hulga aja üks lõbus ja lahe telemäng!
