Eestis on seni korraldatud sõeluuringuid naistele rinnavähi ning emakakaelavähi varaseks avastamiseks. Juulis algavasse jämesoolevähi sõeluuringusse kaasatakse ka mehed. Osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatutele tasuta.

Keda jämesoolevähk ohustab?

Jämesoolevähk on enamasti limaskesta kasvajast (polüüp) alguse saanud pahaloomuline kasvaja. Enamik haigusjuhtudest tekib järkjärgulise vähitekkeprotsessi tõttu aja jooksul toimuvate muudatuste käigus ja algselt healoomulistest polüüpidest. Kõikidest polüüpidest vähk siiski ei teki, hinnanguliselt areneb umbes iga kahekümnes polüüp edasi vähiks.

Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud – 680 juhult 2000. aastal 924 juhuni 2013. aastal. Haigestumuse trendi jälgides võib oletada, et praeguseks haigestub Eestis igal aastal jämesoolevähki ligi 1000 inimest. Vähi esmashaigestumus on suurim üle 70aastaste meeste ja naiste seas.

Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel soole algkoldest levinud teistesse elunditesse (maks, lümfisõlmed, kopsud) ehk teisisõnu on kaugmetastaaside staadiumis. See muudab ravivalikud keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile – seetõttu on oluline vähi varane avastamine.

Jämesoolevähi olulised riskitegurid on toitumisharjumused (liigne punase liha tarbimine), varasemad healoomulised jämesoolekasvajad, pärilikkus, ülekaalulisus, suitsetamine. Haiguse ennetamiseks on oluline liikuv eluviis ja normaalne kehakaal.

Kuigi esmashaigestumus on suurim üle 70aastaste seas, suureneb haigestumuse risk oluliselt alates 50. eluaastast. Vähi tekkeprotsess on üldjuhul aeglane ja astmelise kuluga – hinnanguliselt kulub vähieelsete muutuste tekkest vähi väljakujunemiseni 10–15 aastat. Lisaks on varasele soolevähile iseloomulik sümptomite puudumine. Kaebusi põhjustab pigem sooleseinas ulatuslikumalt või soolest edasi arenenud jämesoolevähk.

Sel põhjusel pakubki suhteliselt pikk peiteperiood head võimalust vähi varaseks avastamiseks. Varakult tuvastatud ja korrektselt eemaldatud limaskesta healoomuline kasvaja hoiab omakorda ära jämesoolevähi tekke. Varases staadiumis avastatud vähki saab ravida säästvaid meetodeid kasutades ja see võimaldab paremaid ravitulemusi.

Milles sõeluuring seisneb?

Jämesoolevähi diagnoosimiseks kasutatavas sõeluuringus viiakse läbi väljaheitetestil põhinev uuring (peitvere test). Kui väljaheitest leitakse peitverd, tehakse ka sooleuuring (koloskoopia).

Peitveri on veritsus seedetraktis, mis on patsiendile teadmata. Ka terved inimesed eritavad väljaheitega iga päev verd, mille põhjused võivad olla erinevad. Tavaliselt esineb seda koguseliselt nii vähe, et ei põhjusta positiivset peitvere leidu. Kasvaja tõttu tekkiv veritsus võib olla vahelduv, mistõttu tuleb väljaheiteproovi võtta mitu korda. Peitvere test on laialdaselt kasutusel ja seda saab teha kodus – see on lihtne, kiire ja ohutu. Kui test on positiivne ja proovist leitakse peitverd, kutsutakse patsient koloskoopiauuringule.

Koloskoopia on jämesoole uuring, mille käigus analüüsitakse soolt painduva torukujulise videokaameraga varustatud instrumendi ehk koloskoobiga. See võimaldab leida silmaga nähtavaid haiguslikke muutusi. Vähemalt sentimeetrise läbimõõduga polüübid tuleb avastamisel kindlasti eemaldada ja korrektsel protseduuril on polüübi tekkimise risk äärmiselt väike. Koloskoopia on väga oluline ja kvaliteetne uuring ning annab kõige kindlama vastuse võimaliku haiguse esinemise kohta.

Osalemine on tervisele ohutu

Peamised sõeluuringuga kaasnevad ohud on seotud koloskoopiaprotseduuri ettevalmistusega. Kõrvalnähtudeks võivad olla puhitustunne ja kõhuvalu. Protseduurist tingitud tüsistusi esineb harva, kuni 5% patsientidest.

Koloskoopiast põhjustatud tervisekahju risk on mõnevõrra suurem kaasuvate haiguste puhul ja eakatel.

Eestis on sõeluuringusse kaasatud suure koloskoopiakogemusega arstid, et maandada võimalikke protseduurist tulenevaid riske. Samuti on ette nähtud, et positiivse peitvere testi vastusega patsient külastab enne koloskoopiasse minekut tervisliku seisundi hindamiseks oma perearsti.

Sel aastal on uuringu sihtrühmaks kõik 60aastased ravikindlustatud mehed ja naised. Järgnevatel aastatel lisandub igal aastal üks vanuserühm, mille tulemusel kaasatakse sõeluuringusse 60–69aastased mehed ja naised iga kahe aasta tagant.

Sihtrühm moodustub vähi sõeluuringute registri andmetel ja sinna kuuluvatele kindlustatutele saadetakse tervisekontrolli kutse kodusele aadressile.

Edasiste juhiste saamiseks tuleks pöörduda oma perearstikeskusesse.

Pane tähele!

Sel aastal oodatakse jämesoolevähi sõeluuringul osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatud inimesi.

Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee.

Edasise info saamiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole.