Mehed vedasid kõrvalasuvatest majadest pinke juurde, käiku läksid isegi kooliaegsetest kehalise kasvatuse tundidest tuntud madalad võimlemispingid.

„Uskumatu, et nii palju inimesi leivateost huvitatud oli,“ ei hoidnud Väike-Maarja Maanaiste Seltsi esindaja Kadri Kopso eilseid emotsioone vaka all. „See on nii tore! Kõik mahtusid ära ja keegi ei kaevanud, et kitsas oleks olnud.“

Samasugust huvi kinnitas ka möödunud reedel Võrus toimunud kohaliku toitu tutvustava seminari „Uma mekk“ projektijuht Ave Tamra. „Tung Võrumaist toitu tutvustavatesse töötubadesse oli väga suur. Kohad broneeriti uskumatult kiiresti.“

Millest selline huvi? Ave Tamra usub, et inimesed on toidu suhtes teadlikumaks muutunud. „Tuntakse huvi, mida igapäevane toit sisaldab, kas ja kui palju selle kasvatamiseks on kasutatud väetisi, umbrohutõrjevahendeid ja muud keemiat. Inimene on hakanud selle peale mõtlema, mida ta sööb.“

Kuid Tamra hinnagul pole huviorbiidis mitte ainult toidu tervislikkus. „Väga oluliseks on tõusnud pereväärtused. See seob peret, kui ema teeb kodus süüa,“ kinnitab ta veendunult. „Muidugi võib viriseda, et mahe- ja ökotooted on kallimad kui tavaline toit. Aga sööme siis vähem. Alatoitluse all enamus meist ju ei kannata.“

Kohalike teraviljatoodete, eriti aga jahu tarbimine on kasvanud kordades. See kajastub ka talude käivetes. „Toodame jahusid, helbeid ja õlisid võrreldes möödunud aastaga umbes kolm korda rohkem,“ tundis kasvanud töö mahust rõõmu Väike-Maarjas asuva Kaarli talu noorperemees Lembit Kopso. Klientide hulgas on kasvanud nii eraisikute kui kaupluste ja teiste edasimüüjate osakaal. „Peamiselt on toodangu müügi suurenemine tulnud siiski kaupluste arvelt.“ Kauplustes järelikult ostjaid jagub.

Võru Tarbijate Ühistu kaubandusjuht Taavi Karu kinnitas, et rahvas on tõepoolest asunud rohkem ostma tooraineid – jahu ja hakkliha näiteks – , millest ise kodus söök valmis tehakse. „Valmistoitusid enam nii palju ei osteta,“ sõnas Karu.

Võru Tarbijate Ühistu teeb koostööd mitmete kohalike väikeste toiduainete- kui tööstuskaupade tootjatega. „Müüme väiketootjate pagaritooteid, juurikaid, kala. Tahaksime, et kohalikud tootjad eristuksid teistest, olgu neid eristava märgi nimeks siis kas „Uma mekk“ või „Uma asi“ või midagi muud.“

Rukkijahu ostmine ja ise leiva küpsetamine on Karu hinnangul popp. „Ka mul on juuretis kodus külmkapis ootamas. Kui tahad midagi sooja ja värsket, paned leiva kerkima. Leivategu on tore ja ise tehtud asi on ikka ise tehtud. Tal on väärtus ja hing sees.“