Kas laadal tohib joomiseks või sissehingamiseks pitsikaupa eetrit müüa?

 (17)
Kas laadal tohib joomiseks või sissehingamiseks pitsikaupa eetrit müüa?
Võru eetrikaupmehe kõige väiksem müügikogus on liiter.Foto: Argo Ingver

Kas on ehk pärimuslikke meelemürke ja rahvalikke ravivõtteid silmas pidavad seadusloojad jätnud mõnda paragrahvi augu, mis lubab laadal pitsikaupa eetrit serveerida või seda sissehingamiseks müütada?

Eelnevat võiks ju eeldada, kui mõelda Võru eetrimüüjale, kelle vedeliku maksu- ja tolliamet möödunud aasta Lindora laadalt kontrollimiseks kaasa viis. Pärast poole aasta pikkust uurimist oldi sunnitud 67 pudelit õukat mehele tagastama, kuna tema tegevuses ei leitud midagi ebaseaduslikku, nagu Maaleht suvel kirjutas.

Lahenduse leidmiseks otsime abi justiitsministeeriumist, kelle vastus jätab otsad lahtiseks.

“Kuna teema jaguneb väga paljude erinevate asutuste vahele, siis peame natuke täpsemalt uurima puutumust korrakaitse ja karistusõigusega,” kirjutab ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik nädalavahetuse eel.

Järgmisel nädalal laekub vastus: “Uurisin seda oma maja inimestelt, kas nende valdkondadega on puutumust, ja sain vastuse, et tehnilise eetri tarbimise osas nende valdkondadega puutumust ei ole.”

Ta nimetab niidiotstena rea riigiasutusi, keda mööda edasi liikuda.

Kui uurida veterinaar- ja toiduametilt laadal või mõnes asutuses eetri müümise kohta, siis võib vastusest järeldada, et nemad kätt ette ei paneks. VTA kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhtivspetsialist Vivika Eha võtab esmalt jutuks alkoholi ja vastab nii:

Seotud lood:

“Alkoholiseaduse järgi on alkohol toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. Eeter aga alkohoolsete jookide alla ei kuulu.”

Tore kuulda! Järelikult pääseb liikva aktsiisist.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe süveneb esmalt kemikaaliseadusesse.

“TTJA saab oma pädevusest lähtuvalt öelda, et eetri kui kemikaali märgistus peab vastama kehtestatud nõuetele sh sisaldama eestikeelset ohutusalast teavet (kasutamise, säilitamise jms kohta), muu hulgas selle kohta, et eeter on alla neelamisel kahjulik.

Seega eeter ei ole mõeldud joomiseks või sisse hingamiseks ning sellisel eesmärgil nimetatud kemikaali müük ei ole terviseohutuse seisukohast lubatav. Rahvatervise ja terviseohutuse üle järelevalve teostamise pädevus on terviseametil, mistõttu lisainfot eetri müügiga seonduva osas terviseohutusest lähtuvalt palume küsida neilt.”

Nii-nii – lubatav ei ole, aga mida üleüldse tähendab “lubatav” ning milles seisneb järelevalve? Vastab terviseameti kemikaali ja tooteohutuse büroo juhataja Marina Karro:

“Kui eeter on korrektselt märgistatud ja pakendatud ning ka selle esitlusviis laadal ütleb, et tegemist on lahusti või kemikaaliga, võib seda seal müüa.

Kindlasti ei tohi eetrit reklaamida ega müüa joogi või ravimina – selline teguviis on vastuolus nii rahvatervise seaduse kui kemikaaliseadusega. Seega selline tegevus võib kaasa tuua menetluse.”

Niisiis eetri joogina müümine “võib” kaasa tuua menetluse. Aga kas ka toob? Järelparimistele paneb praeguseks punkti terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar:

"Kui rikutakse kemikaali käitlemis- ja ohutusnõuded, on inspektoril õigus rikkujat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kui teo on toime pannud juriidiline isik, võib karistus küündida 30 000 euroni.

Kemikaali klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga kuni 8400 eurot."

Ent kas eetri pitsi valamine käib käitlemis- ja ohutusnõuete, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise nõuete vastu?

Ajalugu jääb ootama esimest julget ettevõtjat, kes laadal eetrileti üles seaks ja seaduse jõu omal nahal järele prooviks.