Kuidas kuum ilm koduveini rikub?


Kuidas kuum ilm koduveini rikub?
KoduveinFoto: Sven Arbet

Paljudes kodudes juba käärivad selle suve esimesed koduveinid – sõstrad, kirsid, vaarikad. Kuumad ilmad võivad aga käärivat koduveini kahjustada, kuigi enda arust olete kõik õigesti teinud.

Vein tahab käärimiseks eelkõige stabiilset temperatuuri. Punased veinid käärivad üldiselt natuke soojemas temperatuuris, 20–25 °C, valged tahavad aga pisut jahedamat keskkonda – 18–22 °C. Kui ruumis on mainitud temperatuur, siis tuleb arvestada sellega, et käärimine iseenesest tekitab sooja, seega käärib vein tegelikult soojemas temperatuuris, kui toakraadiklaas näitab.

Hea vahend kontrollimaks oma veini soojust on käärimisnõu peale kleebitav kraadiklaas, mis näitab alati ära, milline olukord teie tünnis parajasti valitseb.

Näide. Panin võililleveini maikuus käärima ja hoidsin seda sahvris, arvates, et seal on tal hea jahe – keskmiselt 20 °C. Soojemate ilmade saabudes juunikuus aga hakkas sealgi temperatuur tõusma. Kleepisin eelmainitud temperatuurinäidiku tünni peale ja pidin kreepsu saama – veini temperatuur oli 24–25 °C. Mina aga tahtsin just oma heledat veini jahedas kääritada, et säilitada valgetele veinidele iseloomulikku värskust ja erksat hapet. Soojemad kraadid tekitavad veinides teistsuguse käärimise ning vein ei tule värske ja kerge, vaid võib omandada hoopis koltunud ja väsinud maitse, oksüdeeruda vms.

Kui ma olin avastanud, et vein on liiga “kuum”, tuli hakata kiiresti teda jahutama. Et ma ei jaksanud täis 30-liitrist tünni keldrisse vedada (mis oleks kõige mõttekam tegu, kui kelder olemas on), tuli leida mõni muu võimalus. Tegin suure saunalina märjaks ja mässisin ümber tünni. Põhimõte on sama kui inimesel kõrget palavikku maha võttes – märgade linade vahele. Vesi hakkab linast auruma ja jahutab sellega ka tünni. Peab ainult jälgima, et rätik kogu aeg niiske oleks. Kui vein selle peale ikka veel ei taha jahtuda, võib kääriva tünni näiteks külma veega täidetud kaussi tõsta.

Seotud lood:

Kel rohkem insenerimõistust, võib organiseerida pideva jahutuse voolava veega. Kiiremaks temperatuuri alandamiseks võivad sobida ka morsi jahutamiseks mõeldud sügavkülma-plastkuubikud, s.t mitte jääkuubikud, mis veini sisse visatuna üles sulavad ja sinna oma vee jätavad, vaid hoopis veega täidetud plastist kuubikud, mida on enne sügavkülmas hoitud. Samal otstarbel sobivad ka külmakastidele mõeldud külmaklotsid.

Minge nüüd kohe ja vaadake, kui kuumas teie koduvein käärib, ning päästke veel, mis päästa annab! Kui tuleb hea vein, osalege kindlasti ka Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursil. Selle finaal on küll alles järgmise aasta juunikuus, aga veinid tuleb valmis teha ikka varem. Kui tahate olla kursis koduveinikonkursi infoga, saatke kiri märksõnaga “Konkurss” aadressile info@veinivilla.ee.