Lätlased plaanivad prantslastele tigusid kasvatada
Lätis tegeleb tigude kasvatamisega juba 180 ettevõtet. Teod on väga tervislik toit, sisaldades palju valku, kasulikke omega-3 ja -6 rasvhappeid, mitmeid vitamiine, mikroelemente ja aminohappeid.
“Arvan, et see liha pole Lätis väga popp,” tunnistas Riia toidumessil viinamäetigude kasvatust tutvustanud Inara Helena Konosonoka Teadusliku biotehnoloogia instituudist SIGRA. Tigusid kasvatatkase Lätis pigem plaaniga eksportida neid Prantsusmaale, kus on pikk tigude söömise traditsioon.
Peedi- ja salatilehtedega täidetud suure klaasnõuga messile toodud teod paistsid ennast hästi tundvat. Viinamäetigu sööb rohelisi taimeosi ja vilju. Viinamarjaistanduses võib ta tekitada kahju, süües viinapuu vääte.
Viinamäeteol on küllalt hästi arenenud haistmine. Küpse meloni lõhna tunneb ta 50 cm ja kapsa lõhna 40 cm kauguselt, tõsi küll, kergete tuulepuhangute olemasolul. Täiesti liikumatus õhus tunneb ta neid lõhnu alles 6 cm kauguselt. Haistmiselunditena talitlevad kõige rohkem tagumise kombitsapaari tipupaksendid ja naha see osa, mis katab sissepääsu hingamisõõnde, kuid see on omane ka pea eesosale, jala eesservale ja kogu keha eesosa nahale.
Viinamäetigu on arvatavasti absoluutselt kurt. Ta ei taju isegi tugevat lähedal tekitatud müra. Tal on olemas paar vaagpõiekesi ehk statotsüste, aga need talitlevad üksnes tasakaaluelundina, võimaldades loomal orienteeruda raskusjõu suhtes.
Tigu on hermafrodiit. Paaritumine toimub kahe teo vahel, kellest kumbki toimib nii isase kui emasena. Munad sisaldavad tulevase loote jaoks toitaineid ja igaühel neist on eraldi kaitsekest. Viinamäetigu kaevab maasse augu, muneb sinna ja pärast suleb selle augu.
Harilik viinamäetigu võib elada 6-7 aastat.
