Mahl − värskendav ja tervislik vahepala

Saabunud pimedal ajal tunnevad paljud ennast tühjaks pigistatud sidrunina, eriti kui ka suvi päikesega kitsi oli. Aga just siis on õige aeg turgutada end värskendava mahlaga, mis annab kasulikke vitamiine ning hoiab väsimuse eemale.

Mahlas on kasulike ainete kontsentratsioon suurem kui samas koguses puuviljades, aga suurem on ka energiasisaldus. Seega tuleb mahla energeetilise väärtuse, vitamiinide ja mineraalainete sisalduse tõttu lugeda toiduks. Mahl on tänu fruktoosisisaldusele hea energiaallikas hommikul, mil maksa glükogeenivarud on ööga tugevasti kahanenud, aga ka hea vahepala päevasel ajal.

Lihtne rusikareegel mahla energiasisalduse määramisel on: mida magusam puuvili, seda suurem on tema suhkru- ja koos sellega ka energiasisaldus. Toidusoovitustes peetakse vajalikuks süüa iga päev 200−300 grammi puuvilju või juua 1−2 klaasi täismahla.

Igal mahlal oma funktsioon

Poodi sattudes võtab mahlavalik silme eest kirjuks ja raske on teha valikut. Otsustamise teeb lihtsamaks see, kui inimene teeb endale selgeks, milline on tema vajadus, sest kõikidel mahladel on oma funktsioon.

Kahtlemata on hea valik värskelt pressitud mahl, kuid kõigist puuviljadest täismahla valmistada ei saa. Mõned puuviljad on 100% mahlana liialt happelised või liiga tugeva maitsega ning vajavad seetõttu lahjendamist või kombineerimist teiste puu- ja juurviljadega.

Na­tu­raal­sed mah­lad val­mis­ta­tak­se värsketest puuviljadest ning mahlad sisaldavad kesk­mi­selt 82−90% vett, lisaks vi­ta­mii­ne, park­aineid, pig­men­te ja eeter­lik­ke õli­sid.
Mah­la koos­tis sõl­tub eel­kõi­ge toor­ainest ja sel­le küp­su­sest. Na­tu­raal­seid mah­lu sobib ka­su­ta­da toi­tu­de val­mis­ta­mi­seks või teis­te mah­la­de­ga se­ga­mi­seks.

Toor­mahl on na­tu­raal­se mah­la eri­vorm. Seda ei ole kuumtöödeldud ning mahlale ei ole li­sa­tud tei­si toi­du­aineid. Toor­mah­lal peab ole­ma vil­ja­le ise­loo­mu­lik lõhn, värv ja mait­se.

Naturaalsetes mah­la­des on ha­pe­te ja suhk­ru­te va­he­kord sa­ge­li maits­mis­mee­le­le liiga harjumatu, see­tõt­tu juuak­se neid lahjendamata suh­te­li­selt vä­he.

Täismahl ehk 100% mahl on oma maitselt ja koostiselt naturaal-sele toormahlale kõige lähedasem. Kaasajal valmistatakse täismahlu kontsentraadist, mida lahjendatakse veega kuni mahlale ette nähtud kuivainesisalduse saavutamiseni.

Täismahlale ei ole lisatud konservante ning tarbija tunneb tõelise mahla ära etiketi järgi, kus kirjas, et toode on valmistatud 100% mahlast ja mahlale ei ole lisatud suhkrut.

Värskelt pressitud mahla ja pakendatud täismahla peamine erinevus seisneb valmistamise tehnoloogias. Pakimahla on eelnevalt kuumutatud ehk pastöriseeritud, et tagada mahla parem säilivus. Värskelt pressitud mahla ei ole kuumtöödeldud ning seetõttu on selle säilivusaeg väga lühike.

Väiksema mahlasisaldusega

Nektarite täismahla- või püreesisaldus on 25−50%. Ülejäänu moodustavad vesi, suhkur, sidrunhape, loo­dus­li­kud värv­ained, kon­ser­van­did ja antioksüdandid. Nektaritesse on lubatud lisada ka suhkrut ning teisi magustajaid. Sa­ge­li ka­su­ta­tak­se nek­ta­ri­te valmistamisel mit­me­ mah­la­ se­gu­sid või ek­soo­ti­lis­te vil­ja­de pü­ree­sid. Ku­na poo­le nek­ta­rist moo­dus­tab ve­si, siis on ka mit­me­te bio­loo­gi­li­selt väär­tus­li­ke ühen­di­te si­sal­dus nek­ta­ri­tes poo­le väik­sem.

Mahlajoogid on veelgi lahjemad. Nende täismahlasisaldus on 10–30% ja neid võib võrrelda koduse morsiga. Mahlajoogile on li­sa­tud vett või suhk­rut ning mahlajoogi koostisest leiame sageli kunst­lik­ke ma­gus­aineid, pak­sen­da­jaid (mis te­ki­ta­vad vil­ja­li­ha ole­mas­olu efek­ti), kon­ser­van­te, aroo­mi- ja lõh­na­aineid, antioksüdante ja teisi li­sa­aineid.

Me­hud on vil­ja­li­ha­ga mah­lad, mis si­sal­da­vad la­hus­tu­ma­tuid kuiv­aineid nagu näiteks pektiin, tsel­lu­loo­s ja hemitselluloos. Vii­ma­sed kolm kuu­lu­vad kiud­aine­te hul­ka ning on va­ja­li­kud nor­maal­seks see­de­te­ge­vu­seks ja kõ­hu­kin­ni­su­se väl­ti­mi­seks. Seis­mi­sel me­hu tah­ked osa­ke­sed sadenevad ning seepärast tu­leb vil­ja­li­ha­ga mah­lu en­ne tar­vi­ta­mist lok­su­ta­da.

Mõningal juhul võib teatud mah­la­de roh­ke joo­mi­ne olla vas­tu­näi­dus­ta­tud. Kõik rikkalikult or­gaa­ni­li­si hap­peid si­sal­da­vad mah­lad on vä­hem või roh­kem eba­sood­sad mit­me­te see­de­kulg­la kroo­ni­lis­te hai­gus­te pu­hul ning tu­ge­valt ha­pud mah­lad seo­vad kalt­siu­mi ja vii­vad se­da or­ga­nis­mist väl­ja. Samuti võivad mõ­ned mah­lad põh­jus­ta­da al­ler­giat. Üli­tund­li­ke­le inimestele põhjustavad kõige sagedamini allergiat tsit­rus­e-liste mah­lad, eri­ti apel­si­ni­mahl. Allergeenne toi­me on ka maa­si­ka­mah­lal, kuid se­da val­mis­ta­tak­se ja tar­bi­tak­se suh­te­li­selt vä­he.

Eelmainitud põhjustel sobivad juua nektarid, mahlajoogid ja mahlasisaldusega karastusjoogid, mille mahlasisaldus on väiksem kui täismahlal.

Õiget mahlavalikut aitab kõige paremini teha pakendil olev tooteinfo, mida soovitan kindlasti lugeda. Samuti hõlbustab valiku tegemist paljudel toodetel (näiteks Cappy mahlad) olev GDA-märgistus. See näitab lihtsalt ära mahla suhkrusisalduse ühe klaasi kohta ning mitu protsenti see moodustab päevasest suhkrukogusest.