"Eesti on kalariigina ennast väga vähe tutvustanud, rohkem on meie toidust tuntud sealiha ja õlu,” nentis täna Tallinnas peetud konverentsil põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Nii tunnistab veidi enam kui veerand elanikkonnast, et nad tarbivad kala ja kalatooteid piisavalt. Et kala süüakse liiga vähe, arvas samas 37% küsitletutest.

Põhiroana sööb 60% tarbijatest iga nädal sealiha, 56% ka linnuliha, vaid 31% võtab söögilauale põhiroana ka kala. Ka eelistatakse kalatoodetele pigem viinereid ja pihve.

Et kala on tervislik, seda kinnitavad lisaks sagedastele kalasööjatele, kellest enamik on vanemaealisd, ka kõrgharidusega tarbijad ja mitte-eestlased. Samas alla 35-aastased ja nooremad suhtuvad kalasse pigem skeptiliselt – ei osata ega taheta kalu puhastada ja neist maitsvaid roogi valmistada. Kalu söömast peletab skeptikute sõnul sptsiifiline hais, vaevarikas puhastamine, kalakondid ja kalade kiire riknemine.

Ehkki enamus küsitletutest eelistab värsket kala süüa ja kinnitab, et parim on kodumaine kala, hinnatakse siiski väga palju ka punast kala – lõhet ja forelli ning nende kalade puhul pole päritolumaa oluline.

Samas nurisevad paljud tarbijad, et nad ei usu, et poodides ja turul müüakse päris värsket kala. Inimesed soovivadki kõige enam osta kalu otse kaluritelt, paraku juba asukoha tõttu õnnestub see vähestel.

"Kes juba ostavad värsket kala otse kaluritelt, need oskavad sellega ka midagi teha. Need kodukokad oskavad hoopis paremini kalaroogi teha kui kohvikukokad,” rääkis konverentsil tuntud tippkokk Dimitri Demjanov. Demjanov tõi ka esile, et näiteks Norra kokad kuuluvad maailma kokanduse tippklassi ja suur osa Norra ning Põhjala köögist kuulub kalaroogadele.

"Norrakatel on piimas keedetud tursk delikatess ja tursakotlette süüakse Norras iga päev,” innustas Demjanov, et ka Eesti kui mereriik peaks oma kalatooteid rohkem väärtustama nii toiduaual kui kalakultuuri üldise edendamisega.