“On väga palju kohti, kus korstnapühkija pole aastaid käinud,” tõdeb Räni. “Kui aga juhtub nii nagu tänavu, kus pärast niisket ja sooja saabub kõva külm ning tuld tehakse rohkem, siis tulevadki põlengud. Tahm põleb väga hästi. Võib öelda, et see on korstna kättemaks.”

Kaudselt kinnitab Räni väidet tulekahjude statistika. Eelmise aasta jaanuaris oli tulekahjusid kokku 317; tänavu jaanuaris, pärast soojapoolseid talvekuid, 379.

Korstnapühkijate sõnul tuleb küttesüsteeme puhastada mitte kalendri, vaid vajaduse järgi. “Kui ilmneb väikegi muutus tõmbes või soojenevad küttekolle või soemüür varsemast kauem ning see kestab juba mitu päeva, võiks hakata korstnapühkijale helistama,” soovitab Räni.

Ta saab küll aru, et inimesed loevad iga eurot, kuid samas ei oska arvutada kulusid. “Kui lõõride seintel on tahma üks millimeeter, kulub kütet 10 protsenti rohkem! Kahe millimeetriga 20 protsenti,” toob Räni välja hämmastavad arvud.

Tahm töötab kuumust isoleeriva kivivillana ning soemüür ei saagi soojaks minna. Kütet aga kulub praeguseid küttepuu hindu arvestades 300 euro võrra aastas enam.