Vanad talumajad ei pea sooja ning seal on vilets sisekliima

Teadlased soovitavad hakata vanu maamaju korda tegema läbi­mõeldud plaani alusel.

Vanades, Teise maailmasõja eel ehitatud palkmajades elavad inimesed peavad külmaga ahju kütma kaks-kolm korda päevas ja isegi siis ei pruugi kodu soojaks saada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tallinna tehnikaülikooli teadlased eesotsas ehitusinsener Tar­go Kalamehega uurisid ligi aasta jooksul ennesõjaaegsete maaelamute sisekliimat, ehitusfüüsikat ja energiasäästu. Peamine tõdemus, millele teadlased jõudsid, on see, et maapiirkondades asuvate majade põhilised probleemid on vähene sooja- ja õhupida­vus ning halb sisekliima. Ühesõ­naga — ahju võid kütta palju jõuad, sooja tuba aga üldjuhul ei saa, sest maja pole õigesti soojustatud.

Uuringu üks tellija, MTÜ Vanaajamaja asutajaliige Andres Uus ütles, et üldjoontes teavad palkmajadega tegelevad ja neis elavad inimesed juba ammu hoonetega kaasnevaid muresid. Kuid on ka maju, mida „meistrimehed” on oma kätega üritanud soojapidavamaks muu­ta ja toppinud kinni iga viimase kui mõeldava õhuava. Tagatipuks on vanale hoonele ette pandud moodsad pakettaknad. Nendes majades on probleemiks niiskus ja tuksis sisekliima.

Kõige problemaatilisem on aga olukord nendes maamajades, kus elatakse ajutiselt. Seal on tihti tekkinud ka mädanik ja vohama on hakanud mikrobioloogilised organismid. Andres Uus selgitas, et äsja valminud uuringu kõige suuremaks plussiks on see, et teadlased on asunud nõu andma, kuidas maamaju soojemaks muuta ja mil viisil võiks ette võtta renoveerimistööd.

Kõige parema tulemuse annaks terviklik ja läbimõeldud renoveerimine.