Lihtsal on õigus. Väike 80 elanikuga Adiste küla Põlva vallas oli paljudele tuntud vaid kui Põlvamaa ainukese prügila asukoht. Kolme aasta eest see suleti.

Täna ehk neljapäeva õhtul on Adistes taas rõõmus sündmus. Täiesti võrreldav tolle prügila sulgemise rõõmuga.

Kaks tunnust minevikust

Kunagisest prügimäest umbes poolteist kilomeetrit eemal, endise koolimaja lähedal, peavad adistelased külaplatsi avapidu ning süütavad jaanitule.

“Mitugi naaberküla oli üllatunud, kuuldes, et külarahva esimesele koosolekule kahe aasta eest tuli üle 30 inimese ehk ligemale pool külaelanikest,” meenutab Lihtsa külaseltsi MTÜ Adiste sündi.

Elanikud leidsid, et nad tahavad koos midagi oma küla heaks teha ja võtsid vastu küla arengukava aastani 2020. Selle üheks tähtsamaks punktiks pidasid nad koha leidmist, kus külarahval koos käia ja suhelda.

Kaire Lihtsa pere oli nõus oma valdustest külaplatsile vajaliku 0,6 ha loovutama. Külavanem Eino Kuivalainen, kes kogu ettevõtmise iluline vedaja, aga kirjutas LEADERi meetmesse projekti, mille PRIA heaks kiitis.

Külaplatsi tasandamine, murukülvamine, istepingid, lauad, välikäimla, laste liivakast, lõkkeplats ja grillimiskoht, lipuvarras ja murutraktor läksid ühtekokku maksma 3454 eurot, millest PRIA toetus oli 2896 eurot. Omaosaluse 557 eurot kandis suures osas Põlva vald.

“Et külaplats valmis teha, võtsid neli peret lühiajalist laenu, igaüks 725 eurot. Raha saavad nad tagasi, kui PRIA toetusraha külaseltsile üle kannab,” räägib külavanem Kuivalainen – üks neljast, kes kogukonna heaks selle koorma kanda võttis.

Kuivalainen on seda meelt, et külaplatsi hooldamisega neil probleeme ei teki. “Palju saame ära tehtud talgute korras,” tunneb külavanem omasid.

Mesi õnneloosi tarvis

Jaaniõhtu peetakse ka suuresti omal jõul. “Orkestri jaoks meil raha ei ole, aga pidu saab sellele vaatamata vägev olema,” usub külavanem.

Lusti ja pillerkaari aitavad ülal hoida külapillimehed, esineb memmede tantsurühm, tõsi küll, Põlvast.

Õnneloosi jaoks toob rahvas ise üht-teist kaasa, külavanem veab kohale pütitäie mett.

“Tahame kohe esimese peoga hakata tavasid juurutama, olgu või sabatantsus võrdlema, kas iga järgmise aasta on saba pikem,” vaatab külaseltsi eestvedaja Lihtsa ajas edasi.