“Eesti kohalikud omavalitsused on territooriumilt ühed Euroopa Liidu suurimad,” ütles Andrus Ansip.

“Meil ei maksa endale sugereerida, et meie omavalitsused on mingid pisipudinad, mida me peaksime häbenema,” rõhutas peaminister. “Ei, need on Eestis 1500 aasta jooksul välja kujunenud. Jutt sellest, et kohalikke omavalitsusi liites on võimalik tohutult kokku hoida, on bullshit, on jama. Mitte kuskil maailmas ei ole õnnestunud kohalikke omavalitsusi liites kulusid kokku hoida.”

Küll aga on Ansipi sõnul neid liites võimalik saada teenuse paremat kvaliteeti — kui väikeses omavalitsuses täidab üks spetsialist mitut ametikohta, siis suuremas oleks võimalik palgata spetsialiste.

“Kvaliteedi eest tuleb rohkem maksta. Kas me oleme valmis rohkem maksma? Meil ei ole seda raha,” ütles Ansip ja lisas, et teenuse kvaliteedist palju olulisem on kohalike omavalitsuste identiteet, kuna väikeses organisatsioonis on protsessid kogukonna pilgu all ja suuresti isereguleeruvad.

“Suures organisatsioonis tuleb protsesse formaliseerida, erinevate horisontaalsete struktuuride tegevust koordineerida,” selgitas peaminister. “Järelikult tuleb vertikaalseid tasandeid juurde. See kõik võtabki raha. Ehk — kui kohalikud omavalitsused lähevad suureks, kasvavad halduskulud hüppeliselt.”

Ansipi ütlust mööda on Eesti kohalike omavalistuste valitsemiskulud kokku 2,1 miljardit krooni. Kolmandik sellest kulutatakse ära Tallinnas.

“Kui tahame kulusid kokku hoida, alustagem Tallinnast,” soovitas Ansip.

“Teine kolmandik kulub ära omavalitsustes, mida kavandatav haldusterritoriaalne reform absoluutselt ei puuduta. ” See tähendab Tartut, Viljandit, Pärnut.

“Viimane kolmandik kõikidest kulutustest tehakse pisikestes omavalitsustes, mida tahetakse kokku panna,” selgitas Ansip.

“Ma ei ole veendunud, et Eesti kõige olulisem küsimus on täna see, kuidas liita kokku Ruhnu vald Piirissaare vallaga. Lõpetame selle haldusterritoriaalse reformi jutu ära,” soovitas Ansip ja lisas, et haldusreformis ta mitte üksnes ei kahtle, vaid ei näe sellel asjal üldse mingit mõtet.

Ansipi sõnul on kohalikel omavalitsuste tähtsus sootuks muus.

“Kohaliku omavalitsuse kõige olulisem roll demokraatlikus riigikorralduses seisneb tema võimes tasakaalustada keskvalitsust,” rõhutas peaminister. “See võime on seda tugevam, mida tugevamini kohalik omavalitsus kohalikku identiteeti kannab. Ei ole mõtet minna ise hävitama neid juuri, mida viimase viiekümne aasta jooksul Eestis on hävitatud.”

Isamaaliitlaste reformiplaani võrdles Ansip territoriaalse vallutusega, mille juurde tavapäraselt käib adminstratiivpiiride muutmine, sümbolite hävitamine ja kohtade ümbernimetamine.

“Vallutamisega käibki kokku teguviis, kus vale kuju lükatakse postamendi otsast minema, linnad nimetatakse ümber, tänavad nimetatakse ümber. Raekoja platsist saab Adolf Hitler Platz, edasi Nõukogude väljak, ja siis jälle tagasi.”