Eestis on perspektiivikas viinamarju müügiks kasvatada

“Ei maksa arvata, et Eesti viinamari on pisike, sinine ja hapu,” rääkis EPKK Aiandusfoorumil Harri Poom Saare-Tõrvaaugu aiandist. “Eestis on ärilises mõttes võimalik viinamarju kasvatada.”

Saare-Tõrvaaugu aiandis on juba aastaid viinamarju kasvatatud ja praegu on seal esindatud 150 sorti. “Nende hulgas on päris palju selliseid sorte, mis teevad silmad ette poes müüdavatele viinamarjadele,” tõdes Poom.

Mitte ainult selle pärast, et need on kasvatatud ilma keemiliste taimekaitsevahenditeta (teatavasti pritsitakse lõunamaiseid viinamarju suve jooksul kümmekond korda erinevate vahenditega, mille jääke on tihti poes müüdavatelt marjadest leitud), aga ka maitse ja lõhna poolest.

“Maitsenüansid, mida hübriidsordid pakuvad, on väga ahvatlevad,” tunnistas Poom siin kasvatatud marjade kohta. Seevastu Lõuna-Euroopas kasvatatud viinapuusordid on suhteliselt üheülbaliste maitsetega.

“Meie suund on lauamari, tahame ilusat, suurt ja maitsvat,” avalikustas ta sobiva sordi otsingu peamised põhimõtted. Maaülikooliga koos on käimas katse, kus uuritakse ka marjade saagikust, säilimist ja transpordikindlust.

Võiks arvata, et Eestis kasvatatav viinapuusort peaks olema talvekindel, kuid Poomi sõnul ei ole see oluline. Taime saab ju talveks kuuseokstega kinni katta. Ka meist lõuna pool asuvas Ukrainas ja Poolas kaetakse viinapuud talveks kinni. “Oluline on pigem marjade valmimiskiirus. Kui mari ei saa meie kliimas valmis, siis ei saa seda süüa ega müüa,” märkis Poom.