Eestlased usulisi tavasid suurt ei järgi, aga kalmistupühi peavad küll

 (6)
SURNUAED , KALMISTU
FOTO: RAIGO PAJULA

Suvekuudel peetakse järjepanu erinevatel kalmistutel surnuaiapühi. Ka sel pühapäeval toimub mõnelgi pool kalmistupüha jumalateenistus. Eestlased ei ole usuliste tavade järgimise aktiivsuse osas just esirinnas. Kalmistupühade pidamise traditsioon on siiski säilinud.

Surnuaiapühade pidamine sai alguse 19. sajandil luterlikes kogudustes. Elva ning Hargla kogudustes vaimuliku ametit pidav Vallo Ehasalu kirjeldab kalmistupühi kui Baltimaadele omast ilmingut, mis sai alguse ülemöödunud sajandil. "Siis jõuti selle mõtteni, et jumalateenistust võib ka surnuaial pidada," sõnab Ehasaul.

Kalmistupüha on sedalaadi püha, mil mälestatakse surnuid. Traditsiooni kohaselt korrastatakse sugulaste haudu ning peetakse jumalateenistust. Teenistust peetakse tavapäraselt surnuaial, kuid halva ilma või või muude asjaolude tõttu võib jumalateenistus ka kirikus toimuda. „Enne kalmistupüha tehakse hauad ilusaks, tavaliselt sugulased ikka tulevad ka ja näevad. Jumalateenistus toimub tavaliselt kalmistul,“ ütleb Ehasalu.

Kalmistupühadega seostatakse ka hauaplatsidel pidusöögi söömist. Varasemalt on seda aktiivsemalt praktiseeritud. Ehasalu sõnul on tänaseks tegu pigem õigeusule kui luterlusele omase tavaga. „Meil siin koguduses seda üldiselt ei tehta,“ tõdeb Ehasalu.

Kui tavapäraselt on usupühade pidamise aeg kindlalt paika pandud, siis kalmistupühi peetakse mitme kuu jooksul erinevatel pühapäevadel. Vallo Ehasalu seletab olukorda: „Üldiselt peetakse surnuaiapüha jaanipäeva ringis. Aga meil on palju kalmistuid ka. Niisiis on hakatud ka järgmistel pühapäevadel pidama. Mõnel pool on uus ja vana kalmistu, siis tuleks mõlemal pidada.“

Seotud lood:

Nii näiteks peeti sel aastal Otepää koguduses surnuaiapüha jaanipäeva ajal uuel kalmistul ning vanal kalmistul toimub kalmistupüha augusti alguses. Samasugust jaotust on kasutatud ka Järva-Madise koguduses.

Vallo Ehasalu hinnangul on surnuaiapühade traditsioon eestlaste hulgas endiselt säilinud. „Kalmistupühadest ikka võetakse osa,“ nendib Ehasalu. „Täpset arvestust ei oska hetkel välja tuua, muidu inimesi loetakse ikka kirikus üle ka, aga kalmistul on seda raskem teha,“ lisab ta.

Surnuaiapühadel osalemise aktiivsus on Vallo Ehasalu hinnangul maakohtades suurem kui linnas. „Maal on ikka traditsioon tugevamalt esil. Kui muidu maal inimesed käivad vähem koos, igaüks on oma tööde juures, siis kalmistupühadel on inimesi palju,“ tõdeb Ehasalu.

Sel pühapäeval peetakse luterlikke kalmistupühi kokku üheksas paigas. Surnuaiapühi peavad Ambla kogudus, Avinurme kogudus, Harju-Jaani kogudus, Kambja kogudus, Keila kogudus, Lüganuse kogudus, Martna kogudus, Otepää kogudus ja Viru-Jaakobi kogudus.