Enim “musta” raha liigub ehituses
Kõige enam maksti "mustalt" ehitajatele ning ümbrikupalka sai 14 protsenti kõigist töötajatest, selgus täna tutvustatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.
"Vaadates tagasi aastasse 1998, mil selliste uuringutega alustasime, on olukord läinud aina paremaks," ütles uuringuid kommenteerides Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
"Kuid arvestades Eesti praegust olukorda võib arvata, et need probleemid on taas esile kerkimas - raskused majanduses ja kiire hinnatõus võivad varimajanduse osakaalu suurendada," lisas ta.
Mitteametlikult maksti 2007. aastal eelkõige ehitus- ja remonditööde eest, järgnesid õmblusteenused ja elamispinna rentimine. Kaupadest osteti kõige rohkem mitteametlikult arvutikaupa ja küttepuid. Varimajanduse osakaal on Eesti elanike ostudes aastatega siiski vähenenud - 2000. aastate alguses oli selle osa 13 protsenti.
Uuringust selgus ka, et ümbrikupalka maksti eelmisel aastal 14 protsendile töötajatele, enamasti ehitus- ja teenindusettevõtetes. Vähenenud on aga nende töötajate osakaal, kes said terve palga "mustalt". Üldine arvamus ümbrikupalkade kohta oli negatiivne: 82% töötajatest ei toeta ümbrikupalkade maksmist.
Lisaks tutvustas Konjunktuuriinstituut täna ka uuringuid illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise kohta Eestis.
Selgus, et Eestis suitsetab 31% täiskasvanutest ning illegaalseid sigarette ostis eelmisel aastal veidi enam kui kolmandik suitsetajatest (34%). Salasigarettide osakaal kogu sigaretiturust on Konjunktuuriinstituudi hinnangul 20-25 protsenti.
Illegaalset alkoholi ostis 2007. aastal 3% alkoholi tarbijatest, mis on viimase kümne aasta minimaalseim näitaja. Konjunktuuriinstituudi hinnangul moodustas salaalkohol eelmisel aastal 8-12% viina siseturumahust.
