FOTOD | Ajalooline Keri saare tuletorn ähvardab kokku kukkuda

 (28)
FOTOD | Ajalooline Keri saare tuletorn ähvardab kokku kukkuda
Keri tuletorni põhjapoolne külg varises alla ligemale kakskümmend aastat tagasi, sellest ajast pole torni restaureerimiseks keegi midagi suuremat ette võtnud. Kohalikud teavad rääkida, et üksikuid kive kukub müüritiselt alla kogu aeg.Foto: AIN ALVELA

Hiljuti tähistati Keri saarele majaka paigaldamise 300. aastapäeva, praegune tuletorn on saarel seisnud oma 150 aastat ning muutunud praeguseks avariiohtlikuks.

On teada, et esimene puidust tuletorn valmis Keril aastal 1724. Keri tuletornis on aegade jooksul kasutatud erinevaid valgusallikaid. Alguses oli selleks lihtne lõke, hiljem õli, petrool ja küünlad, XX sajandi alguses mõnda aega ka kohalik maagaas, mille hiljem vahetas välja atsetüleen. 1960ndatest aastatest alates töötab majaka valgustus elektriga, mida praegu saadakse päikesepatareidest.

Keri saart ja seal toimuvaid tegevusi hoiab ohjes ja jälgib MTÜ Keri Selts, seltsi tegevust juhib Peep Rada. Suvisel ajal on saarel pidevalt vabatahtlik saarevaht. Saarevahiks võib saada põhimõtteliselt igaüks, kes selleks soovi avaldab ja tegemistesse saarel pühendumist üles näitab. Saarevahi peamiseks ülesandeks on külalisi vastu võtta ja neile saart ja tuletorni tutvustada, agaramad võtavad ise ka mingid remondi- või korrastustööd ette.

Seltsi peamiseks sissetulekuallikaks on annetused, lisaks ka suveniiride müük ja turistide majutamine. Eriti viimastel aastatel käib neid saarel üha rohkem, kusjuures mitte kõik võõrad pole aegade jooksul Kerile tulnud puhaste mõtetega. Just rüüstamiste vältimiseks seatigi omal ajal sisse saarevahi ametipositsioon. Talvel saarevahti pole, sest tingimused elamiseks ja elanike varustamiseks kisuvad sel aastaajal karmiks. Käiakse vaid vahel hädapäraselt akusid laadimas.

Seotud lood:

Elektrivarustuse tagavad saarel generaatorid ja akupank, mandripoolsel küljel levib ka mobiilsidevõrk, kordoni ja külalistemaja ümbruses on sisse seatud traadita internetivõrk.

Eesti Mereinstituut teeb saarel ka teadustööd ja mereuuringuid – üks kaabel on viidud merre Prangli saare suunas, teine kolm kilomeetrit saarest Soome poole. Uuritakse merevee seisundit, hoovuste liikumist jmt.


Augusti viimasel nädalal Keril juba mitmendat korda saarevahiks olnud Aivo Normak on ette võtnud vana kuuri taastamise ning räägib, et enamik ehitusmaterjalist saadakse tutvuste kaudu ja annetustena. Nii pandi kuurile uus profiilplekist katus, mille materjali andis katusekatete firma Toode, mille juht saarel külas käis, sellest vaimustusse sattus ning vajalikud aknad koos töömeestega hiljem Keri poole teele läkitas. Kordonihoone sai uued pakettaknad hea soodushinnaga aknafirmalt Plasto, hädapäraste tööde tegemiseks vahendite leidmiseks on kaasatud ka Hooandja, mille kaudu annetatud raha arvelt paigaldati saarevahi hoonele muuhulgas uus uks.
Peep Rada märgib, et Keri tuletorni taastamise jaoks pole selts sihtotstarbeliselt raha kogunud.
"Sellel on mitmeid põhjuseid, näiteks me ei saa ega julgegi remonditöid seal iseseisvalt ette võtta, sest võime kogemata torni veelgi halvemasse seisu panna," tunnistab ta. "Oleme küll kaasa aidanud ühele muinsuskaitsega kooskõlastatud ehitusprojekti sünnile, ent see oli juba ammu."

Viimsi vald, kelle haldusalas Keri saar paikneb, ei panusta saarevahtide sõnul selle hüvanguks just ülemäära palju. Põhjenduseks tuuakse, et kuna saarel püsielanikke pole, siis pole seal justkui ka kellegi eest hoolitseda ega vajadust midagi korraldada.
Peep Rada märgib, et mõningast koostööd Viimsi vallaga siiski tehakse. Nii aitab vald igal aastal korraldada Keri saarel talguid ning viimasel ajal on koos ka kohvikutepäevi ette võetud.
"Tänavusel kohvikute päeval käis saarel tänu suurepärasele ilmale koguni 300 inimest. Kuid eelmine aasta käis ainult neli külalist, kuna siis oli torm," räägib Peep rada. "Jah, see on tõsi, et enamik toetusmeetmeid Euroopast ja mujalt langeb ära, kuna meil pole püsielanikke ning turiste käib aasta jooksul vaid käputäis."

Loe veel

Nii majandabki saarel vaid MTÜ Keri Selts, mis korraldab saarel külaliste vastuvõtmist, hoiab generaatorid töös ja remondib jõudumööda hooneid. Teretulnud on ka annetused saare arengu, tuletorni päästmise ja seltsi tegevuse toetuseks, rekvisiidid annetuse tegemiseks või muul moel abi osutamiseks on leitavad seltsi koduleheküljelt veebipaigas www.keri.ee.

MIS ON MIS: Keri saar ja tuletorn

• Keri saar tekkis peale viimase jääaja jää taandumist, liustiku jõgede ja jää poolt siia toodud kivipurust.
• Kruusa, savi ja klibu all paikneb jääaja eelne pinnas, mis sisaldab orgaanilist materjali – suur hulk eelajaloolisi metsi ning taimestikku on kusagil meie all peidus.
• Keri saare moodustab õhutihe savikiht, mille alla lagunevast orgaanikast koguneb gaasi.
• Keri saar kuulub Viimsi valla haldusterritooriumile, saart haldab MTÜ Keri Selts, tuletorni hooldab veeteede amet.
• Keri asub Prangli saarest kolm meremiili põhjas, Leppneeme sadamasse on sealt 18 km ja Piritale 33 km.
• Saar on umbes 400 meetrit pikk ja 80 meetrit lai, mõõtmed sõltuvad vee tasemest.
• Peeter I käskis Keri saarele esimese tuletorni ehitada 1719. aastal. Ent arvatakse, et laevadele teed näidati seal lõkete abil juba ka varem.
• Praegune tuletorn rajati 1858. aastal, see on 28 m kõrgune, tuli asub merepinnast 31 m kõrgusel.
• Aastatel 1906–1912 kasutati Keril esmakordselt maailmas kohalikku maagaasi tuletornis valguse tekitamiseks.
• Aastal 1990 varises kokku tuletorni põhjasein,1996. aastal kindlustati varisenud torn edaspidiste varingute vältimiseks terasvitstega.
• Tänapäeval saab tuletorn energia päikesepaneelidest, selle tööd juhib arvuti ja piisava signaali saatmiseks aitab vaid 30-vatisest LED-lambist, mille põlemise tsükkel on 13 s pime, 2 s valge.
• Riikliku kultuurimälestisena võeti Keri tuletorn kaitse alla 1997. aastal. Alates 2011. aastast on tuletorni omanik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev veeteede amet.
• Aastal 2011 said Keri tuletorn ja 1852. aastast pärinev Mohni saare tuletorn kahe peale 10 999 eurot riiklikku toetust restaureerimise projekteerimistööde teostamiseks.
• 2014. aasta inspekteerimise tulemusel hinnati Keri tuletorni seisund avariiliseks.

Allikas: Maaleht