Haldusreformi tagajärg külades: infosulg ja keskus liiga kaugel

 (11)
Maanteemuuseumis on juba hulgi silte ning teetähiseid, mille keskel kuraator Paavo Kroon. Haldusreform toob tubli lisa, loodatakse kaduvate valdade siltidele mõeldes.
Foto on illustratiivne.Foto: Argo Ingver

Külaelu on pärast haldusreformi muutunud ning enamik Eesti Külaliikumise Kodukant läbi viidud küsitlusele vastanutest enamik ehk 63% leiab, et see on muutunud keerulisemaks.

Vaid 37% vastanuist oli arvamusel, et haldusreform pole elu nende kodukülas mõjutanud.

"Valdavalt on viimasel juhul tegemist küladega, kus juba varasemalt kogukonna kaasamine piirkonna arengut puudutavatesse otsustesse hästi toimis," selgitas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

"Uurisime, mis teeb siis elu keerulisemaks. Selgus, et asjaajamine toimub vallakeskuses, vallavõim aga ei mõista külade omapära. Kurdeti asjaajamise keerukuse ja info puudumise üle, ei saada enam aru, kes, mida ja kuidas otsustab," tõi Habakukk välja. "Kurdeti ka ääremaastumist ja identiteedi kaotust, mis on kaasnenud nimemuutusega."

Kõige murettekitavam ongi Habakuke sõnul see, et külavanemaid kas pole üldse või kui on, siis ei kaasata neid valla arengut puudutavatesse otsustesse. Info ei jõua külavanemateni ja toodi välja ka juhtumeid, kus kaasamist soovinud külavanemale sai osaks ignoreerimine või suisa negatiivne tagasiside.

"Selline olukord on lubamatu," märkis Habakukk. "Kuidas koostatakse kõikide huvigruppide vajadusi arvestav omavalitsuse arengukava, kui sellesse protsessi pole kaasatud ei külavanemaid ega ka külaseltse, kes kõige täpsemalt teavad, mida nende kogukond vajab? Samas on omavalitsuse arengukava ainus alusdokument nii kohalike kogukondade toetamisel valla eelarvest, kui ka laiemalt Euroopa Liidu toetuste taotlemisel."

Seotud lood:

Muidugi leidub ka häid näiteid; valdasid, kus toimib tõhus koostöö, korraldatakse ümarlaudu ja vahetatakse kogemusi teiste küladega.

Ka Eesti külade Maapäeval kinnitatud manifestis on selge vajadusena kirjas, et tagada tuleb kogukondade esinduste kaasamine elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ning parima lahenduse otsimisse. See tähendab, et külavanemad peavad saama senisest veelgi enam kaasa rääkida valla arengut puudutavates olulistes otsustes. "Nemad esindavad kõige otsesemalt külades elavate inimeste huve," rõhutas Habakukk.

"Üle terve Eesti on probleem selles, et külavanema ametit peetakse õhinapõhiseks auametiks, millega kohalik omavalitsus vaid teatud määral arvestama peaks. Külavanemates ei nähta tegelikku ressurssi, neid ei kaasta eelnõude ettevalmistamise protsessi, enamus valdasid ei hüvita isegi külavanema vajaliku tegevusega seotud kulusid," lisas Kodukandi juhatuse liige, Kuusiku külavanem Ants Kuningas.

Haldusreformi järgselt tekkinud valdades ei ole külade ja seega ka valla kui terviku tegelikud vajadused vallamajast enamjaolt isegi enam hoomatavad. Seetõttu on külavanemate ja külade eestvedajate potentsiaali kasutamata jätmine lühinägelik.

Lisaks eelpoolmainitule märgiti täiendavate murekohtadena ära ka kohalike teede korrashoid ning transport, haljastus- ja kommunaalprobleemid, sotsiaalküsimused ja eakate toimetulek.

"Võimu jätkuv kaugenemine ja kasvavad probleemid toovad kaasa ebakindluse tuleviku suhtes," nentis Habakukk.

MTÜ Eesti külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.