Ilm segab linde rändamast
“September oli nii pilves ja vihmane, et sookurgede massiline äralend, mis tavaliselt jääb septembri lõppu, oli tänavu hoopis oktoobri esimese nädala lõpus,” ütles Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige Tarvo Valker.
Kuna just siis, 6.–7. oktoobril olid rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch, loendasid Eesti linnuvaatlejad hulgaliselt sookurgi. Arvukuse poolest jäid nad kolmandale kohale metsvindi ja kaelustuvide järel.
Samas valgepõsk-lagled, kes mitu aastat on olnud Eestis Bird-watchi loenduse arvukaim liik, jäid seekord hoopis Lõuna-Soome toppama.
“Nad hakkasid Loode-Venemaalt liikuma küll, aga tuul keeras, ja linnud, kes tavaliselt Eestis peatuvad, olid sunnitud oma vahepeatuse Soomes tegema,” selgitas Valker, Eesti Birdwatchi koordinaator. “See tõi kaasa, et soomlased loendasid rekordarvu valgepõsk-laglesid – 400 000 –, aga meilt lendavad need linnud tänavu enamjaolt lihtsalt üle.”
Veel ei tasu toita
Eestis pesitsevad rändlinnud on suuremas osas juba varem lahkunud.
“See ei tähenda küll, et üksikuid linde või linnugruppe enam siin üldse poleks,” rääkis Valker. “Nädal tagasi sai näha veel suitsupääsukestegi hiliseid poegi, kuid nüüd, kui esimesed öökülmad seljataga, on need putuktoidulised linnud samuti rändele läinud.”
Hilisemad läbirändajad on siiski veel liikvel ja seetõttu soovitab Valker lindude toitmisega oodata esimeste tõeliste külmalaineteni. Kui praegu põhja poolt tulevad siisikesed või vindid avastavad siin rikkalikud toiduvõimalused, võivad nad paigale jääda, mis tähendab, et inimesed on tahtmatult pärssinud nende rändeinstinkte.
Hilised rändajad on näiteks ka siidisabad, kes saabuvadki Eestisse just sügisel – osa neist rändab edasi ja osa jääb siia talvituma. Siidisabad on linnud, kes parves liikudes toituvad marjadest.
Juba kostab uudistest, et leitud on hukkunud siidisabasid.
“See on üsna tavaline igasügisene nähtus,” ütles Valker. “Kui linnud söövad käärinud marju, võivad nad sellest purju jääda ja akendesse lennata.”
Inimesed, kelle õuel kasvab marju täis pihlakaid, teevad lindudele head, kui tõmbavad akendele kardinad ette või märgistavad aknaklaasid äravõetava teibiga.
Ornitoloogiaühing õpetab oma värskes pressiteates, et aknaklaasi saab linnule nähtavaks muuta ka mis tahes paberkaunistuste või muu sellisega.
Eesti linnud rändavad rohkem, kui ette kujutatakse. Lähirändeid võivad teha ka rasvatihased või hallvaresed, keda on harjutud paigalindudeks pidama.
Omana tunduv, aga võõras
“Näeme neid järjepidevalt ja jääb mulje, et tegu on samade lindudega, aga võib juhtuda, et siin pesitsejad on lahkunud lõuna poole ja kohal olijad on hoopis mujalt tulijad,” ütles Valker.
Jahimees, kes kütib talvel enda arvates Eesti hallvarest, võib sattuda hoopis Soome hallvareste peale, ja aiapidaja, kes kindlas usus on talv läbi toitnud “oma aia tihaseid”, võib-olla ei saa kunagi teada, et kevadel ta tihased hoopis vahetuvad.
BIRDWATCH 2012 EESTIS
Kõige rohkem metsvinte
- Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad Birdwatch olid 6. ja 7. oktoobril.
- Kokku laekus Eesti Ornitoloogiaühingule 76 vaatlusankeeti, mille koostamises lõi kaasa 261 inimest.
- Vaadeldi 148 linnuliiki ja loendati kokku 220 000 lindu.
- Kõige arvukamateks liikideks osutusid metsvint (36 000), kaelustuvi (31 000), sookurg (24 000), valgepõsk-lagle (16 500) ja kiivitaja (11 500).
Allikas: Tarvo Valker
