Ilupuude hoolduslõikus nõuab teadmisi
Miks, kuidas ja millal lõigata ilupuid? Kui teil pole vastavaid teadmisi, võite puule parandamatut kahju teha. Õnneks on olemas arboristid ehk puukirurgid, kellelt saab nõu ja abi.
Aia- või õuepuud tuleb sageli lõigata sellepärast, et esialgselt talle ettenähtud ruum on jäänud väikeseks - nagu kingad kasvava lapse jalas. Istutatud puuhakatis on äkki hakanud varjama valgust, ohustama õhuliine ning takistama krundil liikumist. Korrigeerivat ülelõikamist vajavad ka marutuules või lumekoorma all murdunud oksad.
Äsja lõppenud talv paistiski silma just rohkelt murdunud okste poolest. Meenutagem vaid novembritormi, mille tagajärgi võib näiteks veel praegugi näha Tallinnas Nõmme mändide juures. Sageli on vaja parandada ka valgustingimusi võra sisemuses.
Põõsaste lõikuse eesmärgid erinevad mõnevõrra puude omast. Üldjuhul lõigatakse neid selleks, et noorendada oksi, muuta rikkalikumaks õitsemist või anda põõsale mingi kindel kuju (sellest kirjutan järgmises Targu Talitas).
Kuidas lõigata
Oks tuleb eemaldada nii, et ei jääks tüügast: see tähendab, et lõigates tüve küljest suuremat oksa või suurema oksa küljest väiksemat, peab lõige minema harunemiskoha lähedalt.
Tähelepanelikul silmitsemisel võib selles kohas, kus oks tüvest väljub, näha rõngakujulist või veidi ovaalset paksendit - see on oksakrae ehk oksaring. Lisaks näeme oksakrae lähedal ka väljapoole kurrutunud koorevorpi, mida nimetatakse koore- ehk oksaharjaks. Õigesti tehtud lõige peab minema väljastpoolt kooreharja ja vahetult oksakrae pealt, kumbagi neist vigastamata. Siis on oksast jääv lõikepind vähim ja kasvab kiirelt kinni, samuti rakenduvad puu bioloogilised kaitsemehhanismid.
Vältige mööda tüvepinda kulgevaid pikki ovaalseid lõikeid. On enam kui tõenäoline, et sellised haavad saastuvad lagundaja-seente eostega.
Sageli arvatakse heauskselt: lõikan oksast ära just nii pika jupi, kui hädapärast vaja, ja ei tolligi rohkem! Selle tagajärjel jäävad järele ilma rohelise lehestikuta oksajupid, mida peagi ootab näljasurm, kuivamine ning lõpuks mädanemine. Aga kuna oks ulatub otsapidi tüve sisemusse, levib mädanik ka sinna, mistõttu puu muutub ohtlikult pudedaks.
Roheline leht - ja üksnes tema! - on organ, kus sünteesitakse päikeseenergia, vee ja selles lahustunud mineraalsoolade abil kogu puu eluks ja kasvamiseks vajalik toit. Eeskätt kasutatakse sünteesitud orgaaniline aine ära sellesama oksa elushoidmiseks, mille lehed selle tootsid. Seda teades ongi lihtne mõista, miks lehtedeta oks jääb nälga ja sureb.
Mõistagi peab iga oks käituma ka nn ausa maksumaksja kombel: osa toodetud orgaanilisest ainest läheb enese elushoidmiseks, osa aga antakse ühiskatlasse - tüve ja juurte kasvuks ning arenguks. Lehtedeta tüügas on seega kui elatusvahenditeta persoon, kes ei suuda toota endale vajalikku ega anda ka oma panust kogukonna hüvanguks.
Seega ärge eemaldage kergekäeliselt rohelisi lehti kandvaid oksi. Teisalt jälgige, et võra poleks liiga tihe, sest produktiivne lehemass väheneb ka siis, kui võras pole piisavalt valgust.
Samal põhjusel ei ole vaja tüve alaosa okstest paljaks laasida, kui selleks pole konkreetset vajadust.
Alati on põhjendatud haigete, kuivanud ja murdunud okste eemaldamine. Kuid nendegi puhul mingu lõige ikka harunemiskohast või tüve lähedalt, vigastamata seejuures oksakraed ja jätmata tüükaid.
Millal lõigata
Kõige paremini paranevad lõikehaavad puu aktiivse kasvu ajal - see on suvel. Paraku on suvisel lõikusel ka miinuseid: räsida saab allesjäävate okste lehestik, häiritakse lindude pesitsemist ja kellel suvel aegagi on.
Seetõttu on mõistlik valida lõikamiseks varakevad, mil kasvuperiood pole veel alanud. Võrsete-lehtede kasvamise ajal ei ole lõikus soovitatav, kuna siis on puu elus primaarne saada oma "köök" võimalikult kiiresti tööle ehk teisisõnu - kasvatada lehemassi.
Varakevadise lõikuse eelis, võrreldes sügisesega, on see, et lõikehaavad kasvavad kiiremini kinni, mistõttu on ka nakatumise oht väiksem.
Mahlajooksuga liike (kased, vahtrad jt) ärge lõigake kevadel ja sügisel. Sobivaim aeg selleks on suvi.
Milliseid vigu on näha
- Puud on lõigatud oksteta tulpadeks või lühikesi oksakönte kandvateks monstrumiteks.
Mingil moel oleks selline ülitugev lõikus mõistetav (kuid mitte õigustatud!), kui puu on muutunud ohtlikuks või pimendanud toad. Paraku on puid köndistatud ka kohtades, kus täismõõdus, terve võraga puule oleks kasvuruumi küll ja küll.
Ärme unusta tõsiasja: kõige ilusam on puu, kelle võral on looduse poolt antud kuju.
Tugeva köndistamise üleelanud puu püüab taastada oma endist lehepinda ning katab end vesivõsudega. Suurte lõigete üleminek peenikeste vesivõsude metsikuteks puhmasteks on kõike muud kui ilus. Pealegi nakatuvad suured lõikehaavad seenmädanikesse, millest annavad märku peagi nähtavale ilmuvad seente viljakehad.
Kui puud soovitakse tõepoolest majandada "nudipuu meetodil", tuleb sellega algust teha puu noores eas, mil oksad on peened ja kujundamise käigus tekkivad lõikehaavad väikesed. Kõik liigid ei talugi nudipuuna olemist.
- Oksi ei ole eemaldatud harunemiskohtadest, vaid on jäetud tüükad.
- Oksi on eemaldatud hooletult ning põhjustatud koore- või puidurebendeid, mis ei parane mitte kunagi.
- Puule on jäetud tormi või lume murtud oksad.
- Lõikamisega on püütud pidurdada kõrgete okaspuude kasvu, mistõttu need on ühe ladva asemel kasvatanud mitu või siis hukkunud. Tegelikult võib okaspuudel eemaldada vaid kuivi ja murdunud oksi, v.a iga-aastaselt vormi lõigatavad okaspuuhekid.
Aino Mölder, Luua Metsanduskooli puuhoolduse õpetaja
Artikli juures on kasutatud Luua Metsanduskooli õppurite fotosid.
Arborist aitab ja annab nõu
Arborist on spetsiaalse väljaõppe läbinud puuhoolduse spetsialist, kellel on peale oskuste kasutada puukirurgi erivarustus: mitmesugused lõikeriistad, saed, tõstukid, ronimisvarustus.
Nii nagu kirurgihariduseta inimeselt ei eelda me pimesoolelõikuse tegemise oskust, oleks patt nõuda erioskusi ka arboristihariduseta inimeselt.
Kui põõsaste hooldus on suhteliselt riskivaba - kaotada võime ehk ainult jooksval aastal eesootava õitsemise -, siis puuhooldustööd kätkevad endas peale puu sandistamise ohu ka turvalisusriski. Arborist oskab neid riske ette näha, hinnata ja maandada.
Kõigis meiega sarnase kultuuriruumiga maades on arboristid organiseerunud. 2008. aasta novembris moodustati ka Eesti Arboristide Ühing, mille kohta leiate põhjalikumat infot veebiaadressilt www.eestiarboristid.ee. Ühingu peamine eesmärk on aidata inimesi puude hooldamisel.
Ühingu kodulehel on link kutsekoja kodulehele, kust leiate Eesti kutseregistri ning sealtkaudu ka kutsetunnistust omavate arboristide nimed ja kontaktandmed.
Ühingu kodulehel on ka rubriik "Arborist annab nõu", kus saab meistritele esitada küsimusi. Küsida võib kõike: alates sobiva puuliigi valikust ja kasvatamisest ning lõpetades raugastunud või ohtlikuks muutunud puu turvalise mahavõtmisega.
