Jutt kehvast maakoolist on jama!
Vinni-Pajusti gümnaasium Lääne-Virumaal torkab maakoolide arvestuses silma esikohaga matemaatikas (keskmine hinne 83) ning teise platsiga ühiskonnaõpetuses (77,3).
Saaremaal asuv Leisi keskkool on maakoolidest parim inglise keele alal (keskmine hinne 82,2) ja paremuselt teine eesti keeles (74,2).
Ka koolide nn üldtabelis paiknevad nad piisavalt kõrgetel kohtadel.
Maakoolideks on siin loetud koolid, mis asuvad väljaspool linnu, sealhulgas ka vallasiseseid linnu. Nõnda on Viimsi ja Tabasalu maakoolid, Suure-Jaani aga linnakool.
Nii või teisiti näitavad keskmised eksamihinded, et maakoolid panevad õpilaste arvu vähenemisele ning sellest johtuvatele rahastamisraskustele vapralt vastu.
Õppimiskallakuga kool
Vinni-Pajusti gümnaasiumi õppealajuhataja Vaike Kingsepp ütleb, et heade tulemuste saladuseks on keskendumine õppimisele. “Õnneks – võib-olla mõne arvates ka kahjuks – oleme ikkagi õppimiskallakuga kool,” sõnab ta. “Meie peame kõige tähtsamaks, et õpilased, kes meilt välja lähevad, on kohusetundlikud ja vastutavad edaspidi oma tegemiste eest. Et nad ei laiskleks.”
Kingsepa sõnul ei põlga kooli tublid õpetajad vaeva ning on valmis õpilasi abistama ka tundidevälisel ajal.
“Laps võib igal ajal minna abi ja nõu küsima, kui õpetaja on majas. Meil ei ole raskusi õpilaste olümpiaadidele saatmisega. Meil lendavad lapsed olümpiaadisooviga õpetaja juurde veel enne, kui õpetaja ise sellele mõeldagi jõuab,” kirjeldas õppealajuhataja.
Muidugi tehakse Vinni-Pajustis muudki. Klassiväline tegevus, sport jms on kõrges hinnas.
Seega ei näe kool õppealajuhataja sõnul põhjust, miks peaks Vinni-Pajustis keskhariduse andmise lõpetama ning selle ümber kolima kaheksa kilomeetri kaugusel asuvasse Rakverre.
“Kui igal pool räägitakse, et inimene peab käima linnakoolis; kui gümnaasiumide surumine keskustesse jätkub, siis see kujutab meie koolile muidugi ohtu. Me ei pea aga õigeks, et keskharidus on koondunud vaid maakonnakeskustesse, meie tulemused on ju väga head. Oleme 25 aastat Rakvere külje all töötanud, tublimad lapsed ei ole meilt ära läinud,” ütles Kingsepp.
Medal igal aastal
Leisi keskkooli direktor Tõnu Erin lausus, et heade hinnete taga peitub, nagu arvata võibki, õpilaste ja õpetajate hea töö.
“Meie õpilased on teadvustanud, et õppimine on vajalik neile endile. Ja õpetajad teevad oma tööd kohusetundlikult ning püüavad õpilasi aidata,” rääkis ta. Alates 2004. aastast on Leisi koolil igal aastal olnud vähemalt üks medaliga lõpetaja.
Nagu paljud teisedki, on ka Leisi kool tunnistajaks õpilaste arvu vähenemisele. Tänavu sügisel astus 10. klassi näiteks vaid neli õpilast.
“Need ajad, mil meil oli nelikümmend lõpetajat lennus, jäävad varsti kümne aasta taha. Eks maal jääb lapsi vähemaks,” ütles direktor. “Ent vald on otsustanud, et seni kuni riik vahele ei astu, peame keskkooli edasi. Mida kauem lapsed haritud seltskonnas viibivad, seda kauem kestab ka kodukandis arusaam, et haridus on oluline.”
Vägev ja uhke tunne
Avinurme gümnaasium on maakoolide arvestuses parim ühiskonnaõpetuse vallas (keskmine 78,5). “Töö on tellija materjalist,” ütles kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Maive Tooming. “Meil on järjepidevalt olnud väga tugevad lennud, selle taga on koostöö õpilastega.”
Toominga sõnul on ühiskonnaõpetus tegelikult segu eri ainetest. “Meil on näiteks väga tugev kirjanduse õpetaja, kes oma tundides läbivalt käsitleb ka ühiskonnateemasid. Teiseks viime õpilasi palju silmaringi arendavatele õppekäikudele ning kutsume eri elualade eksperte ja huvitavaid inimesi õpilastega kohtuma. Sealt see tulemus tuleb,” rääkis õpetaja.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide toel on ekskursioonil käidud nii Eesti põnevates paikades kui isegi Strasbourgis.
“Veelkord ütlen, et vägev ja uhke tunne on!” põrutas oma Facebooki-kontol Järva-Jaani vallavanem Arto Saar. “Tere tulemast Järva-Jaani Gümnaasiumisse!”
Heameel on mõistetav, sest mahutakse kõigi Eesti gümnaasiumide esimesse veerandisse, maakoolidest ollakse 11. kohal.
MAAKOOLIDE TOP 10
Riigieksamid
Eesti keel Keskmiselt punkte
Lähte Ühisgümnaasium 77.2
Leisi Keskkool 74.2
Puurmani Gümnaasium 73.8
Väike-Maarja Gümnaasium 73.7
Taebla Gümnaasium 73.6
Saku Gümnaasium 71.3
Järva-Jaani Gümnaasium 70.9
Käina Gümnaasium 70.8
Värska Gümnaasium 70.1
Järvakandi Gümnaasium 70.0
Matemaatika Keskmiselt punkte
Vinni-Pajusti Gümnaasium 83.0
Puhja Gümnaasium 79.4
Saku Gümnaasium 77.1
Kohila Gümnaasium 75.1
Kose Gümnaasium 71.7
Kuusalu Keskkool 70.2
Orissaare Gümnaasium 69.9
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 69.3
Kadrina Keskkool 68.8
Käina Gümnaasium 68.9
Inglise keel Keskmiselt punkte
Leisi Keskkool 82.2
Viimsi Keskkool 79.6
Kuusalu Keskkool 79.5
Märjamaa Gümnaasium 79.0
Haljala Gümnaasium 77.9
Käina Gümnaasium 77.6
Kohila Gümnaasium 77.0
Tabasalu Ühisgümnaasium 76.4
Kadrina Keskkool 76.0
Loo Keskkool 75.6
Ühiskonnaõpetus Keskmiselt punkte
Avinurme Gümnaasium 78.5
Vinni-Pajusti Gümnaasium 77.3
Järvakandi Gümnaasium 74.0
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool 71.5
Taebla Gümnaasium 71.6
Lähte Ühisgümnaasium 71.5
Turba Gümnaasium 71.2
Puurmani Gümnaasium 70.1
Viimsi Keskkool 70.0
Kadrina Keskkool 69.7
Maakoolide kohad üldedetabelis
23. Väike-Maarja Gümnaasium 73,70
30. Puurmani Gümnaasium 72,05
37. Järvakandi Gümnaasium 71,13
43. Saku Gümnaasium 70,11
44. Leisi Keskkool 70,07
46. Vinni-Pajusti Gümnaasium 70,05
49. Kohila Gümnaasium 69,45
52. Värska Gümnaasium 69,08
54. Lähte Ühisgümnaasium 68,62
57. Kadrina Keskkool 68,45
Allikas: Innove
