Kas osa eurorahast jääb tõesti kasutamata?
Pesunööril ripub punane särgike kõrvuti pika rea teiste lasteriietega. Elvalane Margus Vilman sai kuu aega tagasi kolmandat korda isaks. Lastega peres tuleb tihti pesu pesta, kuid Vilmani peres on asi tavapärasest keerulisem – pesuvesi tuleb tuua pangega kaevust tuppa, pliidi peal soojaks ajada ja vana hea Riga masinaga pesu puhtaks pesta.
“Viimased kümme aastat on olnud jutt, et kohe hakatakse ühisveevärki ehitama,” ütleb kesklinnast kõigest paarisaja meetri kaugusel elav Vilman.
Seetõttu pole ta torusid kaevust majja vedanud ning solgipütti maa sisse kaevanud.
“Siin pole keegi veevärgiga harjunud, kõik käivad pangedega,” lisab tema ema Anne Saksjaak, kes elab samas majas.
Nii tulebki solk pangega välja, kasvuhoone taga asuvasse kompostihunnikusse viia. Kuivkäimla paikneb hoovi peal ning seal istudes võib dušist ja vesi-
klosetist vaid unistada.
Nüüd tunduvad unistused käeulatuses olevat, sest eelmisel nädalal hakkasid kopad otse nende värava taga vee- ja kanalisatsioonitorustiku jaoks kraavi kaevama.
Ka sadadel teistel peredel on lootus linna vesi ja kanalisatsioon majja saada, sest kolm firmat teevad Elvas üksteise võidu kaevetöid.
“Ootame pikisilmi, kuni kanalisatsioon jõuab meieni,” ütleb raudteejaama lähedal elav Mare Nõmmik. Vene aja lõpus ühinesid nad oma kulu ja kirjadega linna veevärgiga, kanalisatsiooni aga ei ole. Solgipüti äraveo eest tuleb maksta ja see ei ole odav lõbu.
Suurimast toetusmeetmest välja makstud 0,02%
Praegu naudivad ühisveevärgi hüvesid peamiselt kortermajade elanikud, kuid mõne aasta pärast on sama võimalus pea kõigil 6200 elvakal.
Välja vahetatakse enamik praegustest 15 km vee- ja 14 km kanalisatsioonitorustikest ning juurde ehitatakse üle 50 km torustikke. Ühisveevärk ei jõua vaid viie kõige kaugema majani.
Neli aastat tagasi eraldati nende tööde esimese etapi jaoks euroraha ja selle projekti raames ongi hakatud Elva kesklinna üles kaevama.
Tänavu märtsis eraldas keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) veel ligi 92 miljonit krooni veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks.
Tegu on suurima toetusmeetmega, mille käigus läheb aastail 2007–2013 jagamisele 6,4 miljardit krooni. Praeguseks on sellest välja makstud kõigest 0,02%.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on väljamaksete vähesuse põhjustanud mitme tundmatu koosmõju.
Toetuste maksmise aluseks olev elukeskkonna arendamise rakenduskava sai Euroopa Komisjoni poolt heakskiidu 2007. aasta oktoobris ehk ligi 10 kuud pärast rahastusperioodi algust. Seejärel kulus aega ka toetusetingimuste koostamiseks.
Kust leida omaosalus
“Iga sammu tuleb KIKis ja keskkonnaministeeriumis kooskõlastada ja see võtab meeletu aja,” ohkab Elva linnamajandusosakonna juhataja Kalev Kepp. “Viimasel ajal on asi kiiremaks läinud, aga varem oli täitsa kreisi.”
“Iga liigutus ja tegevus võtabki palju aega,” väidab keskkonnaminister. Infrastruktuuri investeeringud nõuavad planeerimist, projekteerimist ja ehitamist ning ka vastavate riigihangete korraldamist. Nii kujunebki ühe reoveepuhastusjaama rekonstrueerimise pikkuseks neli kuni kuus aastat, toob Tamkivi näite.
Kui toetus määratud ja kooskõlastused käes, pole kadalipp veel läbi. Kõige valulisem on projektide elluviimiseks vajaliku omaosaluse leidmine.
Elva linnapea Reno Laidre sõnul on nad kaks aastat veeprojekti jaoks reserve kogunud. Mullu ei võetud sentigi laenu, kuid kuna tänavu on lisaks 180 miljonit krooni maksvatele veetorustikele käsil ka Arbi järve 4,3 miljonit ja Murumuna lasteaia 26 miljonit krooni maksma minev projekt, tuleb laenu võtta.
See viib Elva linna laenukoormuse vähemalt viieks aastaks lubatud maksimumini ehk 60 protsendini “puhtast” eelarvest.
“Piir tuleb väga kähku ette,” nendib linnapea. Vaja oleks ehitada ka teid ja tänavaid ning paigaldada tänavavalgustust.
“Praegu raha liigub, ja me oleme lollid, kui seda ära ei kasuta,” märgib Kalev Kepp. Aga tuleb valida, mida teha, et mitte üle piiri laenata.
KIK annab laenu
Kuna kohalikud omavalitsused on omafinantseeringu tagamisel ja pankadest laenu saamisel praegu raskustes, ulatas riik abikäe ja võttis Euroopa Investeerimispangalt riigigarantiiga laenu.
KIK laenab sellest vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele veemajanduse projektide omafinantseeringu jaoks kokku kaks miljardit krooni.
“Sellega on suur takistus teelt läinud ja toetuse saajatele projektide omaosalus tagatud,” tõdeb KIKi juhatuse liige Andrus Kimber.
Laenu antakse kuni kahekümneks aastaks ning laenuvõtjatel on pikk maksepuhkus, nii et kuni kaks aastat pärast projekti valmimist tuleb maksta üksnes intressi. Laenuintressiks on kuue kuu euribor, millele lisandub alla kahe protsendi jääv riskimarginaal.
Elva linnapea tunnistab, et nad pole veel kindlad, kas kasutavad KIKi laenu. “Võtame sealt, kust odavamalt saab,” lisab ta. “KIKis on reeglid paigas, aga pangaga saab kaubelda. Miljonite puhul on ju ka natuke väiksemal intressil suur tähtsus.”
Kõige kallim veemajanduse projekt on aga Kohtla-Järve piirkonnas, kokku 800 miljonit krooni. “Praegu on joogivee olukord halb,” tunnistab 42 000 elanikuga Kohtla-Järve aselinnapea Jüri Kollo. “Kahes linnaosas ei luba sanepidjaam keetmata vett joogiks kasutada.”
Projekti käigus vahetatakse välja ja ehitatakse ligi 200 km torustikke ning puhastus- ja pumbajaam.
80 miljoni kroonise omaosaluse jaoks on naaberomavalitsustega plaanis nii KIKist kui ka pangast laenu küsida ja 2011. aastal, pärast kõiki hankeid, kopp maasse lüüa.
