Kas varsti oleme sunnitud raamatuid ainult poest ostma?

Kui midagi ei muutu, võib hulk maaraamatukogusid kümmekonna aasta pärast oma uksed sootuks kinni panna.

Eestis on ligi 600 rahvaraamatukogu, millest üle 470 tegutseb maal. Riigieelarvest saavad nelja töötaja palgaraha neist paar-kümmend, millel keskraamatukogu funktsioon. Ülejäänute täielik ülalpidaja on kohalik omavalitsus. Siiski, riik annab oma panuse veel sellega, et maksab 50% uute raamatute hankimise kulust. Nii näeb ette Eesti kultuuripoliitika. Tegelikult on riik oma osa vaikselt 30% peale kahandanud ja pannud vallad fakti ette, et kui tahetakse kohalikku raamatukogu elujõus hoida, tuleb uute raamatute ostuks oma eelarvest lisasummad välja pigistada. Kultuuripoliitika järgi peaks raamatukoguhoidjad nagu teisedki Eesti kultuuritöötajad saama vähemalt keskmist palka, kuid aina rohkem on raamatukogutöötajate palgad lähenemas alampalgamäärale.

 Ühtseid põhimõtteid pole

Märjamaa raamatukogu juhataja Viivi Hallik, kes läks Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžisse teist kõrgharidust saama, on oma värskelt valminud bakalaureusetööga esimesena Eestis uurinud, mis põhimõtete järgi kohalikud omavalitsused rahvaraamatukogusid rahastavad. Raplamaa raamatukogude näitel esitatud tulemuse järgi ühtseid põhimõtteid pole. Riigieelarvest eraldatakse uute raamatute raha küll vastavalt elanike arvule, aga kohaliku omavalitsuse eraldised sõltuvad vallaeelarve võimalustest ja suhtumisest. Samas on raamatukogud paljudes piirkondades jäänud ainsateks avalikeks asutusteks, mis veel eksisteerivad.