Kodukandi küsitlus: maal elamise eeliseks peetakse head kasvukeskkonda lastele


Külatee
KülateeFoto: Sven Arbet

Eesti Külaliikumise Kodukant hiljutise küsitluse kohaselt peavad maal elavad inimesed koduküla eeliseks eelkõige looduslähedust ja head kasvukeskkonda lastele.

"See on mõnevõrra üllatav tulemus, sest tundub, et paljukardetud elanike väljavool küladest on pidurdunud. Ka uusi tulijaid jagub - vastajaist viisteist protsenti oli elanud maal alla kümne aasta," märkis Kodukandi strateegia ekspert Ivika Nõgel. "Kuigi maaelu ühe suurema ohuna märgiti elanikkonna vananemist, tõdes 28% vastajaist, et noori peresid tuleb maale juurde. Ka maaelu olulise väärtusena nimetati noorte perede lisandumist. Nii et võib öelda küll, et tendents on muutumas.”

Külaliikumise Kodukant strateegia uuendamise raames korraldatud küsitlusele vastas üle 200 inimese kõigist maakondadest üle Eesti. Vastajate keskmine vanus oli 48 aastat ning maal olid vastajad elanud keskmiselt 32 aastat. Külaliikumine korraldas küsitluse tulemusi silmas pidades möödunud nädalavahetusel ka külade esindajate arutelu.

Koduküla tugevusena märkisid vastajad ka head asukohta, rahu, vaikust ja turvalisust.

"Turvalisus on külade jaoks olnud alati üks oluline teema ning vajadus suurendada kogukonna liikmete teadmisi, oskusi ja valmisolekut kriisiolukordadega toimetulekuks on eesmärgiks ka Eesti külade maapäeva manifestis. Külad on olnud agarad korraldama vastvasisulisi koolitusi, head koostööd kohaliku politsei- ja päästeteenistusega on üles näidanud näiteks Pärnumaa Kodukant," rääkis Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk.

Seotud lood:

Positiivseks peeti ka sotsiaalsete võrgustike rohkust maal.

"Arutelul toodi positiivsena välja näiteks see, et maal jagub inimestel üksteise jaoks rohkem aega," vahendas Nõgel. Suurima probleemina märkisid küsitlusele vastajad teede, sealhulgas kohalike teede olukorda.

Kuigi ülekaalukalt vastati, et kodukülas teevad kõige rohkem rõõmu head suhted inimeste vahel, selgus analüüsi käigus, et puudu jääb eesmärgistatud koostööst nii küla sees kui teiste küladega.
"Paljudel juhtudel kipub olema ikka nii, et külaelul on üks aktiivne vedaja ja teised pigem passiivsed järgijad - tulevad talgutele või külapeole, aga jäävad pigem tarbija rolli, mitte ei ole kaasatud. Kaaluda tasuks ka põlvkondade vahetust külaelu vedamisel - teatepulga andmine uutele tulijatele tooks kaasa uusi ideid ja koostöömudeleid," nentis Nõgel.

Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk täiendas: "Kaasamiseks vajalikke oskuste ja tehnikate jagamisega saab aga külaliikumine õla alla panna. Inimeste võimestamine külades ja elukestev õpe on samuti üks külade maapäeva manifestis märgitud põhieesmärke."