KPMG uuring: Eesti on parim eurotoetuste kasutaja
Toetuste kasutamise efektiivsust näitab eraldatud ja väljamakstud toetussummade vahe, mis on kõige parem Eestil (19 protsenti), Leedul (25) ja Lätil (26) ning kõige kehvem Bulgaarial (58). Eestis oli 2013. aasta lõpuks lepingutega kaetud ühtekokku 96 protsenti ja välja makstud 77 protsenti ELi poolt eraldatud toetuste mahust, näitab analüüs.
KPMG Baltics OÜ nõustamisteenuste juhi Karin Rätsepa sõnul saab eurotoetuste reaalseid tulemusi ja mõju hinnata peale tegevuste lõppemist. „Senised õppetunnid näitavad, et uuel perioodil peab riik tegema tarku investeeringud, mida hiljem ka üleval pidada suudetakse ning ei tohiks kasutada euroraha riigiaparaadi suurendamiseks või jooksvateks tegevusteks, mis ei too kaasa soovitud muutusi,“ rõhutas Rätsep.
Rätsepa sõnul tasub investeeringute tõhususe ja jätkusuutlikkuse tagamisel mõelda ka riigi- ning erasektori aktiivsele koostööle. „Näiteks rakendatakse Ühendkuningriigis ja Poolas edukalt programme, kus erasektor osutab töötute tööturule kaasaaitamise teenust ning riik tasustab teenust tulemuspõhiselt. Antud näide võimaldab vähendada riigisektori püsikulusid ning rakendada erasektori paindlikkust ja innovaatilist lähenemist, et tõhusamalt tulemusi saavutada,“ sõnas Rätsep.
Peale seitset aastat on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid eelarveperioodiks eraldatud 174,7 miljardist eurost toetussummadest välja maksnud 105,5 miljardit eurot, mis on 60,3 protsenti eraldatud kogusummast.
„Üheks oluliseks takistuseks struktuuritoetuste sujuval kasutamisel on olnud aeglane algusperiood, nii et lepingute sõlmimise mõistlik tempo saavutati alles 2009. aastal. Eelmise perioodi õppetunnid on olulised, et kiirendada uue programmperioodi 2014-2020 käivitamist ning tagada tegevuste sobiv hajutatus üle aastate,“ märkis Rätsep.
Baltimaad kasutavad edukalt põllumajandustoetusi
Rätsep toob välja, et seekordne analüüs pöörab tähelepanu Euroopa Liidu põllumajandustoetuste rakendamisele ning toob esile, et ka siin on väiksed riigid aktiivsed ja edukad.
Balti riikide võrdluses on Eesti ja Läti lepingutega katnud enamuse Euroopa Kalandusfondi ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi vahenditest. Eestil on kaetud vastavalt 99 protsenti eelarvest ja Lätil 100 protsenti. Leedu on olnud lepingute sõlmimisel veidi tagasihoidlikum, vastavalt 86 protsendiga Euroopa Kalandusfondi ja 92 protsendiga Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kasutatavatest vahenditest. Samas on Rumeenia suutnud 2013. aasta lõpuks lepingutega katta vaid 69 protsenti Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi vahenditest.
KPMG analüüs katab Euroopa Liidu 11 uusimat liikmesriiki, kes ühinesid aastatel 2004-2013: Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Uuring analüüsis Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa Kalandusfondi (EKF), Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF).
