IVO MAHHOV

vandeadvokaat 

Korteri kinkimiseks hindamisakti tellida vaja ei ole. Oma arvamuse korteri hariliku väärtuse kohta notaritasu ja riigilõivu arvestamiseks võivad esitada lepingupooled ise. Kui lepingut tõestav notar sellega ei nõustu, võib tehinguväärtuse määrata ka maa maksustamishinna, hüpoteegi suuruse, kindlustussumma vm järgi (notaritasu seaduse § 3).

Notari täistasu koos käibemaksuga oleks 100 000 eurot maksva korteri kinkimisel 384.96 eurot. Mõnevõrra lisandub tasusid tehniliste teenuste eest nagu ärakirjad jm. Riigilõiv korteri kinnistamise eest uuele omanikule oleks 109.92 eurot, kuid sugulastele on seda vähendatud, poja osas poole võrra.

Ilma kingisaaja teadmata pole kinget võimalik talle üle anda. Tegu on kahepoolse tehinguga. Korteri vastuvõtmisega kaasneb ka kohustusi, millest kingisaaja kindlasti teadma peab. Võimalik on aga poja kasuks teha testament, millest ta saaks teada alles pärast testaatorite surma.

Korteri kingina saamise või pärimise hetkel poeg sellelt tulumaksu maksma ei pea. Küll aga pärast müües, kui ta korteris ise alaliselt või peamiselt sees ei ela. Korteri eest saadud summa loetakse siis tuluks, mida tuleb deklareerida ja tasuda saadud kasult tulumaks.

Korteri pärandamisel ja pärimisel oleksid kulutused kokku umbes samas suurusjärgus kui kinkimiselgi, kuid pärandamisel ei tule kõike maksta kohe. Poeg võib ise valida, kas ja millal ta pärimise ära vormistada ja sellega seotud kulud kanda soovib. Korterit kasutada võib ta ka ilma vormistamiseta.

Ka on pärandamise eeliseks see, et teil on vaba voli veel hiljemgi ümber mõelda, testamenti muuta ja vigu parandada, kui olukorrad peaksid muutuma. Kinget aga nii lihtsalt tagasi võtta ei saa.