Külakiige ehitamise eest tuleb riigile mitu tuhat krooni maksta

Veel enne, kui külaelu aktivistid saavad loa kiige või küla lipumasti ehitamiseks, peavad nad tasuma 2000 krooni riigilõivu.

Just kahe tuhande krooni tasumine ja ehitusloa hankimine kohalikust omavalitsusest on eelduseks, et külaelu toetavad organisatsioonid, näiteks PRIA, hakkaks üldse läbi vaatama maaelu edendamiseks mõeldud raha-abi taotlust, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sellise arusaamatu ja sügavalt ebaõiglase probleemiga puutus kokku mittetulundusühing Unipiha, kes soovib kiike rajada Unipiha parki Nõo vallas Tartumaal. Valla ehitusosakonna juhataja Aarne Timm on probleemiga kursis.

"Inimesena tundub mulle selline nõue ebaõiglane, ametnikuna pean ma aga järgima nii riigilõivuseadust kui ka ehitusseadust, mille alusel tuleb 2000 krooni liigilõivu tasuda veel enne, kui külaseltsi rahaabi taotlust üldse läbi vaatama hakatakse,” rääkis Timm. Tema arvates pole õige nõuda külaelu edendajailt enne toetusotsuse langetamist nii riigilõivu tasumist kui ka ehitusloa olemasolu. "Muidu võib juhtuda, et annad raha välja, aga toetust ei saagi.”

Samal ajal on teada, et mõned külaseltsid on riigilõivust mööda hiilinud niinimetatud JOKK-skeemi kasutades. Nimelt on nad vormistanud külakiige või lipumasti eravalduses olevaks. Sellisel juhul ei tule nende ehitamise eest riigilõivu tasuda.