Kuusalu kiriku tornis löövad uued kellad

 (5)
Kuusalu kiriku tornis löövad uued kellad
Toomas Mäeväli väikese kellaga, mille ülesseadmise tarvis tuli täiendada Kuusalu Laurentsiuse kiriku kellatooli – varem helises tornis ju vaid kaks kella. Foto: Ingmar Muusikus

Kuusalu Laurentsiuse kirikul on pühapäeval suurpäev — Toomas Mäeväli paneb helisema kolm uut kirikukella.

36aastane orelimeister Toomas Mäeväli, kes igal nädalal Tallinna suurimate kirikute orelid üle vaatab ning kellel on isiklik orelite remondi töökoda, läheb Eesti ajalukku ilmselt hoopis teisel põhjusel. Nimelt on ta Eestisse toonud juba 23 uut kirikukella.

Kolm viimast neist on Mäevälja jaoks väga erilised. Need hakkavad lööma Kuusalu kirikus, mille lähedal on mehe ja tema pere kodu.

Ristivanemad pronksis

Kui orelite alal on Mäeväljal Eestis ka ametivendi, siis kellade alal mitte.

Pealegi ei seisne kirikukellade Eestisse toomine ju vaid selles, et sõidad Saksamaale kellavalaja juurde ja pöördud sealt vaskselt läikiva muusikainstrumendiga tagasi. Ei, Toomas Mäeväli on tihti ka see, kes aitab niisuguseks ettevõtmiseks raha hankida.

Kuusalu uute kellade saamislugu on sama omalaadne nagu kõik varasemadki. Seda, et uusi kelli vaja on, räägiti juba ammu. Praegused — üks valatud aastal 1759, teine 1884 — olid mõrased. 1952. aastal Viljandist Jaani kirikust Kuusallu toodud kell tuli aga aastal 1998 tagasi anda. Just sellest hetkest ongi uutele kelladele mõeldud.

Selles, et asi nüüd teoks sai, on suur roll Kentmannide suguvõsal, kes on Kuusallu andnud kolm kirikuõpetajat.

Seotud lood:

Nimelt käis just selle suguvõsa selts välja omaosaluse, mis oli vajalik PRIA-le esitatud abitaotluseks. Raha eraldas PRIA maaelu arengukava külade arendamise ja uuendamise meetmest, selles on kellad kirjas kui muusikainstrumendid.

Raha on andnud või annetanud aga teisedki. Mitmete Kuu-salu koguduse toetajate nimed on valatud ka uutele kelladele. Näiteks on kellal praeguse õpetaja Jaanus Jalakase ristivanemate Madge ja Otto Jalaka nimed.

Põhjuseks, miks varasema kahe kella asemel tornis neid nüüd kolm on, ütleb Mäeväli, et “toreduse pärast”. Ja lisab, et toreduse pärast on just see väike, 87kilone. “Kulude mõttes pole erilist vahet, kas valada kaks või kolm kella,” tõdeb ta.

Tegelikult saab kirikul kelli olema isegi neli: üks kahest ajaloolisest hakkab oma vanaduspäevi veetma tunnikellana. Jumet lisab tundide löömisele seegi, et kirikut hakkab varsti kaunistama ka rooma numbritega sihverplaadiga ajanäitaja.

Lüüakse mobiiliga

“Tundide löömine on hea kas või marjuliste ja seeneliste pärast, kes kõlavate löökide suunas oskaksid paremini metsast välja tulla,” lausub Mäeväli.

Saksamaal valatud kellad — 78% vaske ja 22% inglistina — valati just selle tunnikella kõla arvestades. 87kilone lööb sol-bemollis, 215kilone re-bemollis ja 362kilone si-bemollis.

Klassikalised kellanöörid on Kuusalus nüüdsest tarbetud. Muusikainstrumentide helisema panemiseks piisab, kui mobiiltelefonil õige number valida.

Kellad pühitsetakse pühapäeval, 31. oktoobril. Seda tehes mõeldakse ka Kuusalu kihelkonnast pärit orelikunstnikule Hugo Lepnurmele, kellega puutus lapsepõlves Kuusalus kokku ka Toomas Mäeväli.

Nimelt oli Toomase ema Lea Mäeväli omal ajal Kuusalu kiriku organist. Lea Mäevälja isa oli aga pikaaegne Kuusalu kirikuõpetaja Eduard Salumäe.