Kuusalus peeti lauritsapäeva

 (1)
Kuusalus peeti lauritsapäeva
---

Sel nädalal oli Kuusalu kirikaed kahel päeval rahvast tulvil – esmaspäeval ja laupäeval. Tähistati kirikule nime andnud Püha Laurentiuse päeva ehk lauritsapäeva.

„Lauritsapäev on Kuusalus olnud ajast aega tähtis päev. Erinevad sugupõlved – vanavanemad, vanemad ja lapsed – tulid üle kihelkonna kirikusse seda pühitsema, ning seejärel jagus ettevõtmisi terveks päevaks," ütles kirikuõpetaja Jaanus Jalakas möödunud aastal, kui taastati ammune komme tähistada lauritsapäeva taas kirikaias.

Tänavu sai Kuusalu rahvas lauritsapäeva pidustusi nautida koguni kahel päeval. 10. augustil, tegelikul lauritsapäeval peeti jumalateenistus ja mõttekoda, terve päeva jooksul sai tutvuda kirikuga ning õhtul sealsamas kontserti kuulata. Laupäevane kava oli rahvalikum – piknik, laat ja taidlejate kontsert kirikaias, mõttekoda pastoraadis, ekskursioonid kirikus, kalmistul ja Lauritsakivi ümbruses, õhtul tantsuga pidu. Spordiplatsil näitas oma oskusi vabatahtlik reservpäästerühm ning peeti ka lauritsapäeva jooks.

Laadal oli müüjaid küll kasinalt, kuid ostjaid ja muidu huvilisi siiski jätkus. Keilast saabunud vanu raamatuid müüv meesterahvas rääkis, et äri sujub tasapisi. “Vaat Hauka laat on ikka laat – teist sellega võrreldavat Eestis pole. Siin on käsitöölaat ja raamatuid ei osteta. Ma olen täheldanud, et seal, kus müüakse Leedu ja Poole hilpe, ostetakse ka raamatuid. Inimene, kes tuleb kingi ostma, ostab ka raamatu. Käsitöölist raamatud ei huvita, teda huvitab käsitöö.”

Laadal sai käsitöö tegemist proovida

Laadal meisterdamise töötuba läbi viinud Näkiallika tööriistamuuseumi peremees Peeter Kivimäe õpetas, kuidas valmistada lillekaste. “Mõtlesin kodus, et mida meisterdamise töötoas teha võiks. Seaküna on hea lihtne asi. Aga keegi ei vaja ju seda enam! Teeme siis seakünakujulisi lillekaste.” Peeter juhendas, pojad meisterdasid ja emad tassisid koju – rahule jäid kõik.

Lauritsapäeva laadal tutvustati ka kohe-kohe Kuusalu kandis käivituvat otse tarbijalt tootjale (OTT) süsteemi. Tarbijate hulgas oli huvilisi piisavalt – osta sooviti kõike, mis värkse ja maalähedane. Kuid tootjate otsimisega tuleb süsteemi käivitavatel vabatahtlikel veel vaeva näha. Väiketootjad on väga tagasihoidlikud ega kipu oma kaupa pakkuma. “Neid on aastaid tõrjutud ja see on nad hellaks teinud,” vaagis OTTi üks eestvedajaid Irena O’Connell tootjate tagasihoidliku käitumise põhjusi. “Kuid vaatamata sellele olen ma kindel, et asi läheb käima. Kui inimesed asjale pihta saavad, vahetavad nad supermarketi elustiili meelsasti kohalikult tootjalt kauba ostmise vastu.”

Kirikaed oli lauritsapäeval piduehtes – just nii nagu aastakümneid tagasi, kui lauritsapäevasele jumalateenistusele tuldi lähedalt ja kaugelt ning nii mõnigi kord pidi õpetaja jutluse pidama õues, sest kokkutulnud ei mahtunud pühakotta ära.

Nõukogude ajal peeti päeva küll meeles, kuid sellest kujundati kohalike taidlejate ja sportlaste pidupäev, püha algne tähendus “unustati”. Nüüd Laurits taas au sisse tõstetud.