Lätis leiti ühest hauast naine ja hobune
Ajaloolaste ja arheoloogide hulgas pole saladuseks, et hobusekultus oli levinud kõigis indoeuroopa päritolu hõimudes ning see seostub päikesekultusega. Ka Läti territooriumil on leitud palju hobusekujutisega esemeid - ehtenõelu, ripatseid ning samuti hobuste hambaid, pea- ja lõualuid.
Liivlased matsid oma lahkunud nn küngashaudadesse. See tähendab, et pärast surnu kirstu asetamist ja madalasse hauda matmist kuhjati talle peale umbes kahe meetri kõrgune ja 3-9-meetrise läbimõõduga küngas.
Ohvriloomade jäänuste leiud liivlaste matusekohtades pole mingi haruldus. Tavaliselt on ohvriloomaks olnud koer. Ogresgalsi enam kui 50 rituaalhaua hulgas ühest on leitud rituaali käigus maetud varss, kes on seotud samas künkas asuva naisega. Hobune on maetud tahapoole painutatud peaga, nii et ta vaatab naise poole. Matusekoht pärineb 12. sajandist.
Läti ajalooinstituudi uurija Roberts Spirģis selgitas, et hobune on ohverdatud maetud naisele teejuhiks hauataguses riigis. Ning lisas, et selline rituaalmatus, mille puhul on hobuse pea painutatud naise poole, kellele ta ohverdati, on unikaalne kogu Euroopa kontekstis. Seni nii Leedus kui ka Skandinaaviamaades leitud hobuse ja inimese kalmud on meeste hauad, kujutades ratsanikku kui suursugust sõjameest.
Kuigi leid näitab, et Läti territooriumil on hobusekultus olnud ka liivlastega asustatud aladel oluline matusetavade osa, pakub see, et hobusega kõrvuti maetud isik on naine, uurijatele esialgu rohkem küsimusi kui vastuseid.
Allikas: Oma Hobu 1/2009.
