Lest libiseb toidulaualt minema

 (15)
Lest libiseb toidulaualt minema
Unelmate suutäis, mille järele mandrimehed ei pea paljuks ka saartele sõita. Paraku on sealgi nüüd lestaga pigem kehvasti.Foto: Sven Arbet

Lest on söömiseks praegu kõige parem, rasvane ja maitsev. Kahjuks jagub ihaldusväärset rooga vähe ning kalurid kurdavad, et kala asemel tuleb neil võrkudest hoopis muda välja uhada.

“Ei, siin pole küll midagi,” ütles Harjumaal Leppneeme kandis merel käiv Peep Pärnamaa lesta kohta. “Kui mõrda mõni tuleb, on hea, ja neil, kes võrkudega väljas käivad, on siis kõva saak, kui viisteist lesta kätte saavad.”

Hiiumaal aastaid kala püüdnud MTÜ Hiiukala juhatuse liikme Imre Kivi sõnul läheb asi aasta-aastalt hullemaks. “Ei saa öelda, et tänavu oleks erakordselt vilets, kogu aeg on tasapisi viletsamaks läinud,” märkis ta.

Eriti kurdavad saarele saabunud turistid, kes tihtilugu esimese asjana suitsulesta nõuavad. “Siis pahandavad, et miks te merel ei käi ja kus kala on ja kipuvad ajama, et mine ja püüa nüüd! Küll me juba püüaks, kui oleks,” kurtis Kivi.

Rannik muutub mudaseks

Lesta kadumise ühe põhjusena nägi ta ranniku mudasemaks muutumist. Kus veel mõne aasta eest sai välja võtta puhtad võrgud, pole nüüd muud kui kõnts. “Proovisin võrkudega 24 meetri sügavuselt ja kui järgi läksin, ei jaksanud neid paatigi tõmmata, niimoodi olid muda täis!”

Lestal endal pole muda vastu midagi, tema liigub toidu järgi. Kui toidupooliseks olevad teod sügavamale lähevad, liigub ka tema.

Seotud lood:

Kivi selgitusel käiakse kesisest saagist hoolimata ikkagi proovimas, niisama head lestaaega mööda lasta ka ei tihka. “Lest on praegu kõige magusam, liha täis ja maitsev,” sõnas ta.

Maitsva kala järgi tuleb aga sõita üha kaugemale ning tööd on mudaste võrkude pesemisel samuti. Kõik see tõstab omakorda lesta hinda, mis Hiiumaal poes oli eelmisel nädalal 2.20.

Parem saak on seal, kus meri ranniku lähedal kohe sügavaks läheb. Lestajahil õngemehi näeb tormiga sageli Kalanas, kus nad muuli varju tulnud kala päris agaralt välja tõmbavad.

Kutseliste kalurite jaoks pole need aga kogused, millest rääkida. “Ilmad on ka väga tuulised olnud, kui oleks paar päikselist päeva, liiguks kala hoopis teisiti,” arvas Kivi.

Ilma peale osutavad ka Saaremaa rannakalurid. Nende saaginumbrid olid peale jaanipäeva päris korralikud. Viimastel nädalatel ei tasunud püütud kogus aga enam mereleminekut ära ning selles pidasid saarlased peasüüdlaseks äikselisi ilmu, mis lestad mujale peletasid.

Kui pole üht, siis on teist

Põhjarannikul Kuusalu vallas kalapüügiga tegeleva OÜ Tsitre omanik Lauri Laurent ütleb, et lesta on nende kandiski nii vähe, et mõistlik on keskenduda teistele kaladele.

“Selle asemel et sõita kaugele ja kulutada hulk kütust lestale, püüan parem lõhet, mis mul paadikuurist saja meetri kaugusel ujub,” sõnas Laurent.

Lesta populaarsus tuleb tema sõnul selle kala üldiselt odavast hinnast. “Aga kala ongi maailmas vähemaks jäänud ja loodusliku kala väärtus tõuseb. Ega see odav Norra nuumlõhe, mida poodides pakutakse, ikka mingi õnnelik kala pole,” märkis ta.

Seega, kui lesta pole, siis pole, selle asemel annab meri muud – kohe on algamas silmuaeg.

Ehk saab kalal sabast kinni

Hiidlased loodavad siiski armastatud lestal veel sabast kinni saada. Nädalavahetusel peetakse Kõrgessaare vallas Lestafest ja ürituse üks korraldajaist Arno Kuusk ütles, et kuigi praegu on asi hapu, võib kala end viimasel minutil ilmutada. Just nii juhtus ka eelmisel aastal ning siis polnud lestast puudust festivali lõpuni.

Et lesta on vähem, kinnitavad ka arvud: mullu esimesel poolaastal püüti 29, tänavu 26 t lesta.

Kalapüügist loe ka lk 26–27

Ernesaks