Maaeluminister tahab katkukoldes käinud mobiilse põleti Saaremaale viia
Sigade Aafrika katku jõudmise riski Saaremaale saaks vähendada, kui igapäevase loomsete jäätmete mandrile transpordi asemel hakatakse maakonna kõiki kohapeal tekkivaid loomseid jäätmeid töötlema mobiilse seapõleti abil, ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Saare maavalitsuses toimunud kohtumisel seakasvatajate ning ametiasutustega.
„Peame tegema kõik, et seakatk ei jõuaks Saaremaale. Ümarlaual osalejad leidsid, et üks võimalus riske vähendada oleks maakonnas tekkivad loomsed jäätmed töödelda kohapeal, kui toome mobiilse seapõleti püsivalt saarele. Praegu käib auto neid mandrile viimas,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Minister lisas, et kindlasti tuleb leida lahendused ka metsast tulenevatele riskidele, kuna Eesti kodusigadeni jõudis seakatk pärast metssigade ulatuslikku nakatumist. „Üks suuremaid riske on seotud näiteks metsaveoautode ja – tehnikaga, mis liiguvad Eestis palju ringi ja on seetõttu kõrgendatud ohu allikaks,“ ütles Kruuse.
Kohtumisel mitteosalenud AS Vireen juhatuse liige Rait Persidski kinnitas Maalehele, et mobiilse põletiga katkupisik ei levi, sest kõik ohutusnõuded on täidetud. Probleem on tema sõnul hoopis selles, et me ei tea, kuidas katkupisik levib ja kes teda levitab. "Kõige mõistlikum oleks hoida saar katkust puhtana. Tegelikult tuleks desovannid panna juba sadamatesse, kõik, kes saarele lähevad, peaksid sealt läbi käima," lisas ta.
Kohtumisel oli arutuse all ka valmisolek võimalike taudikollete likvideerimiseks saarel. „Saaremaal on sobiva matmispaiga leidmine keskkonnakaitse seisukohalt keeruline, kuid keskkonnaamet tegeleb tõsiselt võimalike matmispaikade otsimisega. Matmine on viimane lahendus, kuid kui see vajadus peaks tekkima, peab olema ohutu matmispaik valmis,“ lisas Kruuse.
Alates 1. septembrist jõustuvad seakasvatustele senisest rangemad bioohutusnõuded. Olulisemad uued nõuded on sigade väljaspidamise täielik keeld ning seakasvatusettevõtte või majapidamise territooriumi tarastamise nõue. Alates 17. augustist saavad seakasvatajad taotleda PRIA ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendusel riigilt toetust investeeringuteks bioohutusmeetmetesse.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab rakendama bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Võimalikku kompensatsiooni taudipuhangu korral farmis saavad taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki nõudeid.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol https://twitter.com/VTA_agri.