Majutusteenuste käibemaksutõus mõjub ka siseturismile halvasti

 (4)
Tallink hotellid
HotellFoto: Eero Vabamaegi

Käibemaksutõusu tervikmõju turismisektorile on keeruline hinnata, kuna on raske prognoosida, kas majutusasutused saavad osa maksutõusust klientidele üle kanda või mitte, märkis Swedbanki hotellisektori juht Monika Ulla. “Siiski on selge, et oluliselt hindu tõstes langeks majutusasutuste täituvus, kuna konkurents teiste riikidega on väga tihe,” lisas ta.

Euroopa 27 liikmesriigist on majutusteenuste käibemaksumäära vähendanud 24 riiki, selle eemärgiks ongi turismisektori konkurentsivõime parandamine. Vaid kolm riiki - Suurbritannia, Taani ja Slovakkia - maksustavad majutusteenuseid standardmääraga.

“Kindlasti on haavatavamad eelkõige Tallinnast ja teistest põhilistest turismisihtkohtadest väljapoole jäävad asutused, kus täituvused ja kasumlikkuse tasemed on madalamad,” arvas Ulla.

Sama meelt on ka MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel, eriti arvestades kütuseaktsiisi tõusu. “Maal on niigi elu kallim kui linnas.” Tema hinnangul tähendab majutusteenuste käibemaksu tõus kaasa selle, et ettevõtlikud maainimesed, kes on loonud turismiettevõtte ja pakuvad kohalikele inimestele tööd, peavad lisatööjõust loobuma, mis toob endaga kaasa töötuse suurenemise maal. Lisaks mõjutab maksutõus ja sellest tulenev turistide vähenemine ka neid turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid, kes otseselt majutusega ei tegele, kuid pakuvad turistidele muid teenuseid.

Seotud lood:

Siseturistide osakaal on praegu küll Eestis kasvutrendis, kuid plaanitav käibemaksu tõus, mis tõstaks tõenäoliselt majutuse hindu, mõjuks siseturismile kindlasti negatiivselt. Eestis majutatud turistide arv on 2015. aasta esimese kahe kuu jooksul olnud 1,5 protsendi võrra väiksem kui aasta tagasi. Sealjuures on välisturistide arv kahanenud 11,4 protsenti ja kohalike turistide arv kasvanud 13,5 protsenti.

“Seega on just siseturistide osakaal välisturistide vähenemist kompenseerinud ning praeguses turuolukorras hindavad turismiettevõtted eestimaiseid kliente eriti kõrgelt,” lisas Monika Ulla.

Valitsus plaanib tõsta majutusteenuste käibemaksu 2017. aastal senise 9 protsendi pealt 20-le, et leida valimislubaduste katteks riigieelarvesse täiendavad 22-25 miljonit eurot aastas.

Konjunktuuriinstituudi uuring ja analüüs näitas aga, et nii suurt summat ei ole maksutõusu järel küll võimalik koguda.

Läti tõstis 2009. aastal majutusteenuse käibemaksu määra 5 protsendilt 21 protsendile. Selle järel vähenes sektoris töökohtade arv 12 000 võrra ja riik kaotas seeläbi 14 miljonit eurot tulu- ja sotsiaalmaksu. Mais 2010 langetati majutusteenuse käibemaks 10 protsendile, mille järgselt kasvas tööhõive sektoris 8,3 protsenti ja hotellide täituvus tõusi 12 protsendipunkti.

Ka Leedus tõsteti mõned aastad tagasi majutusteenuste käibemaks 21 protsendile, kuid tänavusest aastast mindi tagasi alandatud määrale, mis on 12 protsenti.