Nabala karstialal koondub seitsme valla rahvas

 (4)
Nabala karstialal koondub seitsme valla rahvas
---

Kuigi keskkonnaminister on lubanud Nabala karstialal asuvas lubjakivimaardlas kaevandamislube enne lisauuringuid mitte välja anda, on nende ettevalmistus tekitanud kohapeal uusi kahtlusi.

Viimane asi, mis Nabala karstiala piirkonna inimeste kahtlusi süvendas, oli valitsusse jõudnud ehitusmaavarade kasutamise arengukava eelnõu, kus lisaks Nabala maardla lubjakivi aktiivvarudele on arvestatud ka prognoos- ja passiivvarusid, kokku 555 miljonit m³.

Lisauuringute lähteülesanne ootab praegu keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitust, aga Nabala kandis ennustatakse, et enne Riigikogu valimisi midagi edasi ei arene ja pärast seda praegused lubadused enam ei kehti.

“Me oleme nüüd näinud, kui erinevad on meie ootused. Ministeerium ja kaevandamislube ootavad arendajad suhtuvad täiendavatesse uuringutesse ikkagi kui tülikasse kohustusse,” põhjendas Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing, mis seni on koos vallavanematega ministeeriumisuhtluses kohalikku huvi esindanud, ühendab Kiili, Kose, Saku ja Kohila valla inimesi.

Nüüd kutsub ühing aga koonduma ka Kõue, Kaiu ja Juuru valda, keda samuti Nabala võimalikud kaevandused vetevõrgu kaudu puudutavad – lisauuringute ala ulatub lõunast Seli–Juuru–Kuimetsa–Habaja ja Kose-Uuemõisa jooneni.

Kui uuringud algavad, on ette nähtud, et iga uuringuetapi järel konsulteeritakse kohalike valdade ja kogukondadega. Tanel Otsa sõnul on ühingu eesmärk, et uuringuala inimesed oleksid asjast teadlikud ja oskaksid valvel olla.

Seotud lood:

“Seda, et Nabala maardla asub Ülemiste–Nabala–Tuhala–Mahtra ühtses veesüsteemis, siinsed vanemad inimesed teavad, kuna mäletavad, kuidas ainuüksi kolme meetri sügavuse kraavi rajamine Nabalas jättis kuivaks kaevud ja alandas Mahtra soostiku veetaset,” rääkis Ots.

Nüüd on oht aga palju suurem, kuna firmad soovivad Nabala maardlas lubjakivi kaevata kuni 30 meetri sügavuselt põhjavee alt. Nabala lubjakivivarud asuvad tervelt 2200 hektaril.

Ühinguga, kes pidas teisipäeval oma viiendat aastapäeva, on juba värskelt liitunud kaheksa mittetulundusühingut, kelle seas on nii külaseltse kui ka metsaomanike ja jahimeeste organisatsioone. Mitu külaseltsi on liitumas.