Nostalgiahõnguline nõukaaegne Kopli seisab taassünni lävel

 (3)
Nostalgiahõnguline nõukaaegne Kopli seisab taassünni lävel
Jaak Juske matk Kopli liinidele tõi paljudele meelde nostalgilised mälestused, paljudele kujunes aga tõeliseks avastusretkeks.Ain Alvela

Eelmisel kesknädalal korraldas ajaloolane ja Tallinna volikogu liige Jaak Juske ühe viimastest ekskurssioonidest Kopli ajaloolistele liinidele, sest peagi alustab Fund Ehitus sinna uute korterelamute ehitamist.

Juske märkiski, et kel veel huvi üks tõsine nostalgiaelamus saada, on praegu viimane aeg Kopli liinidele jalutama minna, sest piirkonda ootavad ees suured muutused. Võiks isegi öelda, et peagi on algamas Kopli liinide taassünd. Sajandivanune, endise Vene-Balti laevatehase töölisasum – või mis sellest veel alles on – lükatakse suures osas maatasa ning asemele rajatakse moodne, kuid samas ajaloolist planeeringut järgiv uusasum. Siiski on mõned hooned Kopli liinidel ka muinsuskaitse alla võetud ning need tuleb arendajal ka esialgsel kujul taastada. Praeguse info kohaselt tuleb alles jätta ka liinide munakivisillutis.

Juske ekskursioonile saabunud sajakonna inimese seas läbiviidud kiirküsitlus näitas, et umbes pooled olid sealsetes paikades esmakordselt. Samas leidus huviliste seas ka inimesi, kes ise Kopli liinidel elanud. Üks neist meenutas, et kahekordsetes majades oli 12 korterit, kõik täpselt ühesugused - tuba 20 ruutmeetrit ja köök umbes viis ruutu. Too konkreetne härrasmees oli omal ajal õnnega koos, sest temal läks korda oma Kopli 3. liini korter vahetada mujal linnas asuva korteri vastu.

Seotud lood:

Jaak Juske ei tea täpset põhjust, miks omal ajal Kopli liinide eluruume erastada ei lubatud, küll aga said oma kodud erastada teisel pool Kopli tänavat paiknenud nn Professorite küla elanikud. Kahe asumi erinevus seisnes selles, et kui liinide poolsele alale rajati 1910ndatel aastatel Vene-Balti laevatehase tööliste eluhooned, siis vastaspoolele paigutati mõnevõrra uhkematesse majadesse tehase juhtivtöötajad. Professorite küla nimetuse sai paikkond aga siis, kui laevatehase ajaloolissesse hoonesse kolis tehnikaalast kõrgharidust pakkuv õppeasutus - praeguse Tallinna Tehnikaülikooli eelkäija ning kooli õppejõud paigutati elama hoonetesse, kust tsaarivõim oli esimese maailmasõja alguseks oma insenerid välja kolinud ja Venemaale evakueerinud.

Professorite küla kahekorruselised elamud on praegu valdavalt muinsuskaitse alla ning sealsed eluruumid erakätes.

Oma hiilgeajal 1912. aastal töötas laevatehases 7500 inimest, kellest lõviosa ka elasid vastrajatud Kopli asumis. Seal oli kõik eluks vajalik olemas, sellepärast polnud sealsel rahval tegelikult tarvidustki oma kodupaigast kusagile kaugemale liikuda. Nii oli Koplis oma kool, lasteaed, saun, politseimaja, sidekontor, turg ja kogunisti kohalik makaronivabrik ja sünnitusmaja. Kirikust rääkimata.
Ekskursiooni Kopli liinidele korraldas Jaak Juske koostöös Eesti Päevalehega.