Online-intervjuu: küsi turismi kohta EASi Turismiarenduskeskuse direktorilt Tarmo Mutsolt
Millised on avastamata turismiaarded? Missugusi paiku Eestis külastada ja mida seal teha? Kuidas saab EAS toetada turismi ja selles tegutsevaid ettevõtjaid?
Küsimusi ootame kommentaarikeskusesse sisestatult reedel (11. juunil) kl 12-ni.
* * *
Tere! Mind huvitaks selline asi, et kas EAS toetab ka aastal 2011 maakohtades olevaid I-punkte?eriti seda veel siis kui I-punkt asub maakonna tõmbenumbriks olevas vallas. asi selles, et maakonnas on ka Turismiinfokeskus, aga selle külastatuvus jääba kõvasti alla I-punkti külastatavatele turistidele. Ja elu on näidanud, et I-punkte on ikka vaja sinna kus turistid käivad. Tänan Teid!
Kui plaan on teha talust turismitalu, siis mis liiki toetusi saab taotleda? Kas on mingeid suundi, mida EAS rohkem toetab? Nt veeturismiga tegelejaid või ratsaturismiga?
Hetkel on EAS- s ettevõtjale suunatud turismiinvesteeringute programm ajutiselt peatatud, seega reaalseks ettevõtte investeeringuks praegu raha taotleda ei ole võimalik. Küll aga tasuks uurida võimalusi näiteks PRIA-s. Millega EAS aga turismiettevõtjaid väga tugevalt toetab on, know-how ja nõustamine välisturgudele minemiseks ehk enda tutvustamiseks välisriikides. Turundustuge annab EAS nii ettevõtja, piirkonna kui ka regiooni tasandil ning lisaks nõustamisele ja koolitamisele ka rahalise turundustoetuse näol. Kindlasti tasub turismiettevõtjail kasutada riiklikku tasuta turunduskanalit Eestit tutvustava saidi www.visitestonia.com näol.
EAS eelissuundadeks turunduse ja tootearenduse toetamisel on linna-, tervise-, kultuuri- ja looduspuhkus.
Kas mingit liiki turismi arendatakse meil liiga vähe? Kas näiteks väliskülalised on märkinud, et millestki jääb puudu või vajaka, mida tahaks siin rohkem näha või teha?
Tooksin välja kaks asja. Väliskülastajate tagasisidet põhjal on meil kõige suurem puudujääk lastega ja peredega reisijatele. Teine suurem vajakajäämine on ettevõtjate liigne suunatus grupiga reisijatele ning vähene orienteeritus individuaalselt reisivale turistile. Samas teame, et ise oma reisi planeerivate turistide hulk on kasvav ja see trend avaldub kogu maailmas. Neile võtmeküsimustele tasuks meie turismiettevõtjail lähiaastatel kindlasti tähelepanu pöörata.
Miks räägitakse viimasel ajal nii palju Eesti avastamata aaretest? Kas see on mingi reklaamikampaania või on meil tõesti siin niipalju veel avastamata? See Võrtsjärv ju iseenesest ei ole midagi nii uut.
Tõesti on veeturism ja avastamata aarded olnud fookuses, kuna äsja lõppes Euroopa Komisjoni projekti raames toimuv konkurss „Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism". See ei olnud reklaamikampaania, vaid reaalne erinevate veeturismi sihtkohtade konkureerimine ning enda tutvustamine. Konkursil hinnati iga piirkonna autentsust, tema turismitooteid ehk mida neil on oma külalistele pakkuda, infrastruktuuri, turundust ning etteplaneeritust lähitulevikuks. Kolme finalisti - Võrtsjärve piirkonna, Muhu saare ja Peipsiveere Sibulatee - seast osutus rahvusvaheliste kriteeriumide järgi võitjaks Võrtsjärve piirkond. Uskuge mind, seal on tõepoolest pajugi veel turistile avastamata. Millal te ise viimati sinna juhtusite? Kas olete käinud sõitmas sealse kalepurjekaga, maitsnud angerjasuppi või tutvunud Võrtsjärve põneva loodusega?
Milline koht Eestis on teie enda lemmik? Milline koht teid viimati üllatas?
Minu viimase aja põnevaimad kogemused on pärit Bastioni käikudest Tallinnas, tõukerattamatkalt Taevaskojas, GoodKaarma seebikojast Saaremaalt ja Laitse rallipargist.
Kuidas on meil Eestis arendatud-edendatud jalgrattaturismi? Meie väikese riigi ja suht korralike teedega oleks asjal jumet.
Tänu sellele, et viimastel aastatel on palju investeeritud kergliiklusteedesse ning tekkinud on professionaalsed jalgrattaturismi ettevõtjaid, on jalgrattaturism kõvasti hoogu juurde saanud. Kasvuruumi on aga kindlasti veel küllaga ja kutsume turismiettevõtjaid sel suunal põnevaid ideid ja lahendusi välja töötama.
Viimasel ajal räägitakse palju turistide arvu kasvust. Kas see on tõsi ja mis on põhjused?
Tõsi on see, et aasta algusest saadik on välisturistide arv kasvanud. See baseerub eelkõige kahele meie naaberturule - Venemaale ja Soomele. See kasv ei ole tingitud vaid sellest, et eelmisel aastal turismiturg madalseisus oli, vaid näiteks Soome turistide arvu kasv aprillis 19% on läbi aegade suurim. Üheks oluliseks põhjuseks on see, et riik on turismivaldkonda tervikuna panustanud rohkem kui kunagi varem. Samuti on välisturunduses olnud tublid nii regioonid, linnad kui ettevõtjad ise.
Missugustesse kohtadesse soovitate Eestis minna, millised on need avastamata kohad?
Kõiki toredaid kohti Eestimaal ei ole võimalik siinkohal üles lugeda, aga kolm head soovitust annaksin kindlasti. Üheks on Eesti väikesaared oma arhailisuse ja omapäradega. Teiseks Setumaa ja Obinitsa, mis on paraku paljudest eestimaalaste poolt külastamata jäänud, kuid on üdini ehedad, huvitavate traditsioonidega ning tunnustatud ka maailma kultuuripärandi nimekirjas. Kolmandaks Eestimaa erinevad muuseumid - näiteks lennundusmuuseum Tartus, klaasimuuseum Järvamaal, ringhäälingumuuseum Türil jne, jne. Need on põnevad kogu perele.
Mis selle aasta veeturismi projektis žüriile kõige põnevam ja meeldejäävam tundus?
Ehk kõige huvitavam oli see, et kuigi meist igaüks on tõenäoliselt neis paigus (Muhu, Võrtsjärve, Peipsi, Vilsandi, Käsmu jne) käinud, siis vaatamata sellele on seal veel niivõrd palju avastamisväärset ja arhailist. See on see, mis köidab nii sise- kui ka välisturisti. Tuttavad paigad, kuid uued ja huvitavad võimalused mis seni laiemalt teadmata. Näiteks teise koha pälvinud Muhus taastatakse iidset uisulaeva, viiakse hobustega muinaskultuuri radadele, pakutakse kuuma õllesuppi - paljud meist teavad Muhut selle järgi? Võrtsjärve pakub puhkamisvõimalusi nii kultuuri-, loodus- kui ka aktiivse puhkuse otsijaile ning on osanud oma turismitoodetes suurepäraselt ühendada nii ajaloo kui ka kaasaja . Seal tasuks külastada torupillitalu, sõita kalepurjekaga, minna kohalikega kalale ja suitseda latikat. Peipsi ääres aga kohtab kolme erinevat kultuuri - vanausuliste, baltisaksa ja talukultuuri. Ja muidugi kuulsaid sibulakasvatajaid. Nii avastas žürii samuti neid sihtkohti. Tase on kõigil konkureerijatel kõrge ning kõik veeturismi sihtkohad olid omamoodi põnevad ja huvitavad.
Veel üks küsimus - mis on Eestis ikkagi nii kallis puhata? Turismitalud, spaad, kontserdid jne on umbes sama kallid kui mujal Euroopas? Kas teie ei saaks reguleerida, et näiteks majutuskohtde hinnad langeks või siis saaks selle hinna eest rohkem teenust? Ega muidu jäävadki inimesed Türgis käima, sest sama raha eest saavad nad lisaks päikest ja natuke erilisust.
Riigipoolne hindade reguleerimine ei ole meie majandussüsteemis võimalik, hinnad paneb paika ikkagi turg. Eesti puhul on tegemist väikese turuga ning see mõjutab otseselt ka meie hindu. Samas võib siiski öelda, et Euroopa hinnauuringute põhjal on majutuse hinnad Euroopa ühed madalamad. Tegelikult on ja jääb Eestis puhkamine siiski perede jaoks kõige paindlikumaks ning reeglina siiski ka soodsamaks. Ega Türgi kuhugi ära ei kao, aga nagu mujal maailmas, siis puhatakse 2 korda aastas ning lisaks kodusele puhkusele tehakse üks reis ka soojale maale. Eestis puhkamise eelis on see, et lisaks tasulistele teenustele on siin rohkelt tasuta puhkamisvõimalusi. Kasvõi tasuta matkarajad, lõkkeplatsid piknikeks vms.
- Mis konkursiga on tegemist ja mis on konkursi eesmärk?
2. Mis alusel valiti välja võitjaks Võrtsjärve piirkond? Mis olid sihtkoha eelised teiste ees?
3. Külastades Eesti hotelle ja muid majutusasutusi võib näha, et nende tase on vägagi erinev. Lisaks on paljudel Eesti majutusasutustel tõsiseid probleeme teeninduskultuuriga. Kas nõuded majutusasutustele on Eestis liiga leebed ning ei arvesta teenindusega seotud aspekte?
Konkurss toimub Euroopa Komisjoni algatatud projekti "European Destinations of Excellence" (EDEN) raames. Eesmärgiks on tunnustada ranniku-, järve- ja jõeäärseid turismikohti, mis edendavad uuenduslikke lähenemisviise ning pakuvad veeturismi teenust viisil, mis arendab kvaliteetsemat keskkonda ja tuleb toime hooajast tingitud probleemidega.
Võrtsjärve piirkonna puhul tõi žürii esile ettevõtjate, avaliku ja kolmanda sektori tugevat koostööd, seda ka rahvusvahelisel tasandil, piirkonna arendamisel ja erinevate projektide rahastamisel. Võrtsjärve on terviklik ja väga mitmekülgsete turismitoodetega veeturismi piirkond.
Seal on kompaktselt kõik olemas ja seda osatakse ka esitleda - järv, kalurid, ajalooline kalepurjekas ja külaelu koos kohaliku käsitööga.
Teeninduskvaliteet turismisektoris on väga erinev ja seetõttu oleme ka riiklikult investeerimas paljudesse kvaliteedisüsteemidesse. Tänu majandussurutisele on ettevõtjate huvi panustada oma teeninduskvaliteeti ka oluliselt kasvanud. EAS teeb selles suunas tugevat tööd ka edaspidi.
Eestis on reisida peamiselt võimalik autoga, sest enamikele objektidele puudub ühistranspordiga juurdepääsu võimalus. Kas antud teemaga tegeleb riiklikul tasandil Turismiarenduskeskus, nt ümarlauad omavalitsuste esindajatega ja kohalike turismiarendajatega vms.
EAS panustab regioonide arengusse ja motiveerib kohalikke omavalitsusi mõtlema ka kaugemale oma piiridest. Otseselt me ühistransporditemaatikat piirkondades mõjutada ei saa, aga läbi regionaalsete toetuste eeldame, et kasvab ka omavalitsuste huvi ise oma infrastruktuuri arendada nii, et ee tõstaks piirkonna külastatavust.
Viimasel ajal olen täheldanud, et päris mitmed hotellid või külalistemajad nimetavad ennast SPAks, nt selline huvitav koht nagu Bernhard SPA hotell ja Jäneda SPA. Olles külastanud mõnda teist Eesti ja ka Euroopa SPAd, on eelnimetatud kohti SPAdeks palju nimetada. Kas Turismiarenduskeskuse arvates võib nimetada SPAks ühe mullivanni ja massaazhitooliga hotelli? Kuidas seda valdkonda reguleeritakse riiklikul tasandil?
Spaade puhul oleme koos spaaliiduga välja töötamas kriteeriume, mis määratleks veelgi täpsemini spaa olemuse ja ei eksitaks klienti. See on hetkel väga aktuaalne ning samas ka komplitseeritud teema, mis vajab kindlasti reguleerimist.
Kas teate, mitu naist käib jahil Eestis? Kui populaarne meil üldse jahindusturism. Kui palju selle vastu väljapoolthuvi tuntakse?
Kuna loodusturism on riiklikult üks peamisi eelistatud valdkondi, siis kuulub sinna alla ka jahindus. Jahiturismi populaarsus on aasta-aastalt kasvanud ning prognoosime, et mõõdukalt kasvab see ka lähiaastatel. Selle turismiliigi kasv eeldab eelkõige selle valdkonna enda ettevõtjate aktiivsust toodete väljatöötamisel ning kvaliteetse teenuse tagamisel.
Kas teate, mis on lätlastel parem kui eestlastel?
Neil on kõige paremad naabrid.
