Pärnumaal tegutsev Norra perefirma valmistab tippudele spordirõivaid täpselt keha järgi

 (2)
Uute rõivamudelite arendamine, detailide väljalõikamine ja neile kirjade-logode trükkimine on Trimtexi inimeste igapäevane põhitöö. Pildil on esiplaanil Triin Olesk, taga seisavad Maiu Antsmaa ja disainigrupi juht Dairi Õun.
Uute rõivamudelite arendamine, detailide väljalõikamine ja neile kirjade-logode trükkimine on Trimtexi inimeste igapäevane põhitöö. Pildil on esiplaanil Triin Olesk, taga seisavad Maiu Antsmaa ja disainigrupi juht Dairi Õun.Tanel Meos

Pärnumaa agarate tootmisettevõtete perre kuuluv Trimtex annab otseselt tööd sadakonnale inimesele ning teist samapalju on ametis ettevõttele allhanget tegevas kahes õmblusfirmas Pärnus ja Ida-Virumaal.

Trimtex on kaubamärgina olnud kasutusel ja spordirahva seas tuntud juba üle 40 aasta, esmalt Skandinaavias ning seejärel kinnitati kanda juba terves maailmas. Ettevõtte Baltimaade haru loodi 2008. aastal, varem osteti sarnaseid teenuseid, millega praegu tegeleb tütarfirma, sisse Eesti ettevõtetelt.

OÜ Trimtex Baltic juhataja Maiu Antsmaa sõnul on ettevõte Eestis oldud nüüd juba enam kui kümne aasta jooksul palju kasvanud – kui alustati neljakesi, siis praeguseks on Trimtexi siinne töötajaskond kasvanud ligemale saja inimeseni. Alguses oli plaan rajada väike, kuni kümne töötajaga ettevõte, aga elu näitas, et toodangu kõrge kvaliteet ja üha suurenev nõudlus selle järele tingis vajaduse muudkui laieneda nii töötajate arvu kui ka tootmispinna suurendamise mõttes. 2017. aasta lõpus valmis Trimtexi uus 5600 m² tootmishoone Pärnu külje all Haapsalu maantee äärde rajatavas Loode-Pärnu tööstuspargis. Varem kasutati rendipinnana samas lähikonnas asuvat kunagise trikotaažitootja Marati tootmispinda, aga see jäi järjest suurenevale tootmismahule lihtsalt kitsaks. Uue tehase rajamisse investeeris Trimtex neli miljonit eurot.

Idee Norrast, teostus Eestist

Sisuliselt jõudis Trimtexi tootmine Eestisse juba 1990. aastatel, kui spordirõivaid õmmeldi Ida-Virumaal ja ka rõivastele kirjade pealetrükkimine toimus seal, aga tootearendust tehti Tallinnas.

„Kui meie siin alustasime, siis omanike soov oli kõigepealt alustada tootearendusega, seejärel tehnilise konstrueerimise, tootmise planeerimise ning hiljem ka tootmisega,” kirjeldab Maiu Antsmaa ettevõtte arengut. Hiljem lisandus materjali hankimine ning toodete disainimine. ”Kui räägime omatoodangust, siis Trimtex lõikab rõivadetailid välja ja trükib neile konkreetsele tellimusele vastavad kirjad, õmblemine aga ostetakse allhankena.”

Allhankealaseid koostööpartnereid on Trimtexil neli – kaks Eestis, kaks Aasias. Eesti ettevõtetest üks tegutseb jätkuvalt Ida-Virumaal, teine on Trimtexi naaber, samas tootmiskompleksis paiknev Protex Balti. Viimane ettevõte kuulub samuti norralastele ning sel on mitu tootmisüksust üle Eesti. Selline mudel on aastaid hästi töötanud ja seega ei ole põhjust seda muuta.

Umbes 3/4 Trimtexi tootmisest moodustab sublimatsioonitehnoloogial põhinev trükkimine. Pärnu tootmistsehhis väljalõigatud rõivadetailidele trükitakse kohapeal ka disainelemendid – spordiklubide logod, sportlaste nimed ja kõik muu, mida konkreetses tellimuses soovitakse.

Kui üldiselt on ühe tellimuse maht 5–10 rõivaeset, siis konkurentsitult kõige suuremad tellimused, mida Trimtex täidab nüüd juba mitmendat aastat, on spordiriiete tootmine Norra ja Rootsi sõjaväelastele.

Kangad ja muud materjalid hangib Trimtex ise, ka detailid lõigatakse ise välja ja trükitakse neile logod, nõnda jääb allhankijatest õmblejatele vaid õmblemise töö. Tanel Meos

Välja on töötatud hulk standardseid kollektsioone erinevate spordialade esindajatele ning nende seast saab klient valida, millist mudelit ta eelistab, ning lisada tellimusele elemendid, mida ta soovib rõivaste peal näha.

Trimtexi tootearendusjuht Triin Olesk märgib, et tootemudeleid nad rätsepatöö mõistes ei tee, Trimtexi spordirõivad on piltlikult öeldes pakendid, millele antakse vastavalt tellimusele unikaalne väljanägemine. Tootemudelite valik, mille hulgast sobiv välja valida, on väga lai. Kusjuures, ka kõik tootemudelid on Eestis välja arendatud ning tootmisse juurutatud.

„See käib koostöös Norra-poolse tootejuhi ja -arendajaga, kes töötavad välja uue toote idee. Meie Eestis teeme ära tehnilise töö, et ideest saaks konkreetne toode,” kirjeldab Triin Olesk protsessi. „Seejuures võtame arvesse kõiki tootmisnüansse ning koostööpartnerite tehnilist võimekust ja õmblejate oskusi.”

Kui otseselt hangetel osalemise ja turundusega Eestis ei tegelda, siis toodete disaini ning tootmisse puutuv on Trimtexi Eesti inimeste kätes, sealhulgas materjali hankimine, kvaliteedi tagamine, disainimine ja trükkimine. Nii saab õmblusettevõte keskenduda ainult õmblemisele. Triin Oleski sõnul tagatakse sellise süsteemi rakendamisega toodangu kõrge kvaliteet.

Kangad muutuvad kiiresti

Loe veel

Trimtexi eripära paljude teiste spordirõivaste tootjate seas peitub asjaolus, et nende rõivaid ei leia jaemüügist. Kui kellelgi peaks siiski tekkima soov neid soetada, on seda võimalik teha eelmisel aastal avatud internetipoe kaudu või käies läbi tehasehoones paiknevast firmakauplusest.

Tootearenduses on kõige suuremas muutumises materjalid, millest tänapäeval spordirõivaid õmmeldakse. Kuigi need põhinevad enamasti sünteetilisel polüesterkiust akrüülkangal, muutub ainuüksi selle tootmise tehnoloogia kiiresti ja turule jõuavad üha ventileerivama, voolujoonelisema, kergema, õhema, soojapidavama ja hüdrofoobsema, ent samas hingava kanga variandid ning Trimtexi disainerite ja tootearendajate ülesanne on selles maailmas hästi orienteeruda ning vastavalt spordiala spetsiifikale parimad välja valida. Spordirõivaste spetsiifika juures on oluline tegur see, et need peavad just konkreetse inimese kehasse hästi istuma.

Sageli tuleb ette olukordi, kus rõivamudel jääb samaks, kuid uuendatakse selle valmistamiseks kasutatavat kangast. Erialasõnavaras on kasutusel näiteks termin „kiirem kangas”, mille õhutakistus näiteks triatlonisti seljas ongi väiksem kui varem kasutuses olnud kangal.

Kangad ja muud materjalid hangib Trimtex ise, ka detailid lõigatakse ise välja ja trükitakse neile logod, nõnda jääb allhankijatest õmblejatele vaid õmblemise töö. Tanel Meos

On laialt teada, et õmblustööstus on tööjõupuuduse käes vaevlev tootmisharu, mille viimaste aegade väljenduseks on meie õmblustööstuse lipulaevade Baltika ja Sangari otsus tootmine Eestis välja, odavama tööjõuga riikidesse kolida. Ametlikult nimetavad ettevõtted seda ärimudeli muutmiseks. Trimtex on sarnast ärimudelit kasutanud juba aastaid ja selline Norra kogemus on ka siinmail vilja kandnud.

„Kõike ei pea ise tegema,” iseloomustab ärimudelit Maiu Antsmaa. „Meie ka ei õmble ise, kuigi jah – valdavalt õmmeldakse meie tooted siiski Eestis, aga osaliselt tellime tööd ka kahelt healt koostööpartnerilt Aasiast.”

„Osaliselt määrab seda ka tootmismaht. Meie tellimused on väikesed, vähemalt võrreldes Baltikaga, turg on samuti erinev. Nii väikeste tellimuste saatmine väga kaugele ei ole lihtsalt mõistlik,” räägib Olesk. „Kui tahame olla paindlikud, siis eks ka klient eeldab, et saab tellitud tooted kätte võimalikult lühikese aja jooksul. Pealegi suureneksid saatmisega transpordikulud.”

Riietatakse maailma tippe

Nii tulebki välja, et Eestis on õmblusfirmadel tööd kuhjaga, aga siinsetelt tegijatelt tellitakse eelkõige kaupu, mille puhul on oluline kõrge kvaliteet ning mida soovitakse kiiresti kätte saada. Näiteks on Trimtexis tavaline tellimuse täitmise tähtaeg viis päeva.

Juba mainitud suurprojektid on seotud Põhjamaade sõjaväelastele spordivarustuse valmistamisega. Trimtex on võitnud järjepanu mitu riigihanget. Maiu Antsmaa peab selle töö heaks küljeks peale suure ja stabiilse tellimuse, mis ettevõtte tegevusele kindlust lisab, et suurprojekti puhul saab tootmist hajutada hooajaliselt kõrgperioodilt mujale ja hoida sel moel tehase tootmismahtu ühtlasena.

Loomulikult küsin, miks Eesti kaitsevägi kodumaa ettevõtte spordivarustust ei kasuta. Maiu Antsmaa ei oska täpselt vastata, miks see nii on. Kunagi Trimtex konkureeris vastaval hankel, aga nagu riigihangete puhul ikka, osutus võitjaks odavaima hinnaga pakkumine, sest ostetava kauba odavus on meie riigihangete korra järgi kõige olulisem ja vaat et ainus määrav kriteerium.

Aegade jooksul on Trimtexi spordirõivaid kandnud väga paljude spordialade esindajad ja mitmed oma valdkonna tipud. Spordialadest, mille esindajaid riietatakse, võib laiali laotada avara paleti – olulisemad neist on ehk orienteerumine, triatlon, kergejõustik, suusatamine ja jalgrattasõit.

Ühe viimase aja arendusprojektina disainiti Norra triatlonistide esindusvõistkonna riided, millega nad lähevad järgmistele olümpiamängudele Tokyosse. Kes veel ei tea, siis just norrakad on triatlonis praegu maailma absoluutses tipus.

Viimase aja kuulsamad Trimtexi riietes võistlevad nimed on näiteks Norra triatlonist Kristian Blummenfelt, kes on praegu maailma edetabelis teisel kohal. Veel kandis pikalt Eestis valminud spordikostüümi ning oli teatud mõttes Trimtexi kaanetüdruk Norra murdmaasuusataja Kristin Steira. Nüüd on Steira pildirolli võtnud üle suusamaailmas jõuliste sammudega tippu pürgiv Johannes Klæbo. Omakandi sportlastest on Trimtexi riided valinud Pärnu noormees kanuuaerutaja Joosep Karlson, kes tegeleb aerutamise kõrval ka teiste spordialadega, näiteks oli ta mõne aasta eest Tartu suusamaratonil lõpetajate seas teine eestlane.

Trimtexi töötajad kinnitavad, et nõnda tekib sportlastega omamoodi isiklik side – ikka elad emotsionaalselt rohkem kaasa inimesele, kelle nimi tööpäevade sees projektidest ja töödest läbi käib.