Põllumehed kogunesid erakorralisele kohtumisele valitsuse kärpepoliitika vastu

 (58)
Põllumehed kogunesid erakorralisele kohtumisele valitsuse kärpepoliitika vastu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Olav Kreen.Foto: Sven Arbet

Eesti on Euroopa Liidus kõige madalamate põllumajandustoetustega riik. Lisaks on õhus palju ebakindlust maamaksu ja erimärgistatud diiselkütuse tulevikku osas.

Täna, 30. septembril Mäos toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu erakorralisel kohtumisel väljendati pettumust seoses valitsuse põllumajandustoetuste kärpekavaga.

Valitsus andis teisipäeval teada, et vaatamata varasematele lubadustele vähendatakse järgmisel aastal üleminekutoetuste summat 15,3 miljonilt eurolt vaid 5 miljonile eurole.

„Põllumajandustootjate jaoks on suurimaks väljakutseks tulla toime ebastabiilse turuga – nii teravilja, piima kui teiste põllumajandussaaduste hinnad kõiguvad suures ulatuses. Tootmiskulud on kasvanud kiiremini nii põllumajandussaaduste müügitulust kui toetustest. Valitsuse kärpekava tekitab ettevõtjates täiendavat ebakindlust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

Kreeni sõnul on juba unustatud, et põllumajandussektor alles toibub pikalt kestnud piimaturu kriisist ja taimekasvatuse valdkonna probleemidest seoses heitlike ilmastikutingimustega viimasel kolmel aastal.

„Põllumajandusettevõtjad konkureerivad tööturul töötajate pärast teiste valdkondade ettevõtetega. Nelja aasta jooksul on põllumajandussektori tööjõukulud kasvanud koguni veerandi võrra, vaatamata sellele jäävad põllumajandussektori palgad 20% riigi keskmisele alla. Üleminekutoetuste kärpimine muudab olukorra veelgi pingelisemaks,“ tõi nõukogu arutelul kõlanud ettevõtjate mure välja koja nõukogu aseesimees Tõnu Post.

Seotud lood:

Posti sõnul on Euroopa Liidus ja ka teistes maailma piirkondades otsustatud maksta põllumajandustoetusi eelkõige tarbijate huvidele mõeldes – toetused aitavad muuta toidu kättesaadavaks mõistliku hinnaga ning kompenseerida ühiskonna üha kasvavaid nõudmisi toidutootmisele nii keskkonnahoiu kui loomade heaolu osas. Ka Eesti põllumajandussektori majandustulemused näitavad, et ilma toetusteta oleks tootmine paraku kahjumis.

Nõukogu moodustas delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Eesmärgiks on paremini aru saada tekkinud olukorra põhjustest ja selgitada põllumajandus- ja toidutootmise olukorda. Kohtumiste järgselt otsustatakse edasised tegevused.