Pulber-sügisväetisega talve vastu
Sügisväetise nime all müüakse väikese lämmastikusisaldusega fosfori- ja kaaliumirikkaid väetisi. Need muudavad taimed haigus- ja talvekindlamaks ning valmistavad nad ette järgmise aasta kasvuks, pannes rikkalikult õitsema ja saaki andma.
Tegelikult pole taime jaoks oluline, kas fosfor- ja kaaliumväetis antakse mulda kevadel, suvel või sügisel, vaid pigem see, et vajalikud toiteelemendid oleksid omastataval kujul mullast kättesaadavad. Fosfor ja kaalium ei osale mitte ainult taime talveks ettevalmistamisel, vaid neid läheb vaja kogu kasvuaja jooksul.
Granuleeritud sügisväetis muutub juurtele kättesaadavaks ajanihkega, kuna see peab esmalt lahustuma. Seda on mõtet anda dekoratiivtaimedele kuni septembri keskpaigani. Külmahelladele (eriti Hollandist jm sissetoodud ja alles istutatud) taimedele hakake fosfori- ja kaaliumirikast väetist andma hiljemalt augustis.
Müügile on jõudnud ka n-ö uue põlvkonna väetised - pulberväetised. Selline imepeene struktuuriga väetis lahustub täielikult vees ning on taimele kohe kättesaadav. Väetiselahus toimib nii juurte kui ka okaste/lehtede kaudu. Okaspuud jm igihaljad taimed suudavad seda kasutada veel oktoobriski. Rooside talvekindluse tõstmiseks hakake pulber-sügisväetist kasutama septembris.
Sügisväetis soodustab puitumist ning parandab vastupidavust külmale, samuti leevendab stressi, mis tekib meie talvedel pluss- ja miinuskraadide sagedase vaheldumise tõttu. Koos kastmisveega jõuavad vajalikud toiteelemendid kiiresti ka multšitud taimede juurteni. Kuna pulberväetis segatakse kastmisvette, ei lähe meelest sügiselgi taimi kasta, mis on edukaks talvitumiseks väga oluline.
Marjataimede ja viljapuude järgmise aasta õiealgmed hakkavad arenema suve lõpus. Seega kui tahate mõjutada järgmise aasta saaki, andke viljapuudele fosfori- ja kaaliumirikast väetist juba juuli lõpus või augusti algul, marjapõõsastele pärast saagi koristamist. Siis jõuavad taimed seda kasutada ka järgmise aasta saagi heaks.
Looduses on kõik omavahel seotud ning seega tuleks eelnevalt selgeks teha, kas üldse on vaja kasutada sügisväetist või mitte. Fosforiga üleväetamine kutsub taimedel esile "enneaegse sügise": viljad valmivad enneaegselt ega arene välja, lehed kolletuvad ja varisevad, kevadised lehed on aga pisut moondunud. Kaaliumiga liialdades võib tekkida magneesiumipuudus. Kaaliumi ja magneesiumi suhe on antagonistlik: ohtralt igaks juhuks kasutatud mõrusoolaga (magneesiumsulfaat) võib esile kutsuda kaaliumipuuduse.
Omavahelises sõltuvuses on ka kaltsium ja magneesium, seleen ja väävel, molübdeen ja tsink, vask ja molübdeen, vask ja väävel jt, kus ühe liig tekitab teise puuduse või kui esimest ei ole piisavalt, asendatakse see teisega.
Näiteks kui päikest on suvel vähe, ei suuda taim omastada piisavalt rauda. Ta asendab selle magneesiumiga ja lõpuks paneb nahka rohkem kaaliumi. Nüüd ei suuda ta aga toota suhkruid, et normaalselt puituda ning moodustada säilitussorganeid (risoomid, mugulad, ebasibulad, sibulad, marjad jne) Just seetõttu on ka tänavused puuviljad hapumad ja maitsetumad.
