Raskejõustiklased ootavad koppa

 (5)
Raskejõustiklased ootavad koppa
Koeru raskejõustikukeskus---

Tuhande elanikuga Koeru alevist võib juba lähiaastatel saada rahvusvahelise kaaluga raskejõustikukeskus.

“Ettevalmistused on tehtud, et saaks kopa maasse juba tänavu suvel,” kinnitab Maaspordikeskuse SA projekti koordinaator Jüri Ilves. “Ehitamisele kulub aasta ja keskus peab valmima õppeaasta alguseks.”

Valmis on hoone projekt, mis arvestab passiivmaja norme, saadud on ehitusluba, kinnitatud detailplaneering, sõlmitud maa kasutusvalduse leping, liitutud elektrivõrguga.

Avatakse spordiklass

Projekti maksumus on 1,35 miljonit eurot, tööde tellijaks Maaspordikeskuse SA. Kultuuriministeeriumi tänavuses eelarves keskuse ehitamist ette nähtud pole, rahastamise võimalusi otsitakse aga endiselt.

“Ega siis Eesti riigis ei ole raha otsa lõppenud,” sõnab Ilves. Keskust hakkaksid kasutama maadlusliit, tõsteliit, juudoliit, aga ka Kaitseliit.

Olümpiakomiteega on sõlmitud kokkulepe, et see paik saab üheks olümpia ettevalmistuskeskuseks. Tänavu sügisel avatakse Koeru keskkoolis 6–8 õpilasega spordiklass.

Koerus avanevaid võimalusi on tutvustatud Põhjamaade alaliitudele.

“Meie ambitsioon on kujuneda üheks moodsamaks Põhjamaid, Baltimaid, Peterburi piirkonda ja Valgevenet ühendavaks nii rahvusvahelisi treeninglaagreid kui ka võistlusi korraldavaks spordikeskuseks,” kinnitab Maaspordikeskuse SA nõukogu esimees Johannes Kert.

Seotud lood:

Ühtpidi võimaldab rahvusvahelisus keskust paremini majandada, teisalt tõstavad n-ö koju kätte toodud treeningupartnerid Eesti raskejõustiklaste taset.

Tugevamad matile

Koerulaste taotlusi kinnitab ka teist aastat peetav noorte vabamaadlusvõistlus, mille partneriks on ka Maaleht.

Võistluste eripära seisneb selles, et esimesel päeval toimuvad kehalised katsed, ning vabamaadlusturniirile, mis toimub teisel päeval, pääsevad vaid parimad.

“Kehalised katsed aitavad välja selgitada paremate eeldustega noorsportlasi ja maadlusturniir näitab omandatud tehnikat, võistluskogemust ning võitluslikku iseloomu,” selgitab maaspordikeskuse juhatuse liige ja treener Mati Sadam.

Juba sel nädalavahetusel peetaval turniiril kuulutatakse välja ka stipendiumid lootustandvaimale noorteklassi maadlejale (kuni 17), parimale noormaadlejale nii meeste kui ka naiste hulgas (kuni 25 aastane). Järgmisel aastal plaanitakse stipendiumiga toetada noorte maadluskohtunike koolitamist.

Kõik need ettevõtmised – ka Heiki Nabi mõne aasta tagune maailmameistritiitel ja mitmed paljutõotavad tulemused teistelt maadlussportlastelt – kinnitavad, et eestlaste jaoks suurte traditsioonidega spordiala maadlus on taas arenemas.

Maadleja on ka maletaja

“Vabamaadlus, mis ühendab endas maletaja strateegilist ning taktikalist taipu, akrobaadi osavust ja kehavalitsemist, staieri vastupidavust ning muidugi ka sprinteri plahvatust väärib jätkuvat arendamist,” kinnitab Johannes Kert. “Praegu on õnneks piisavalt lootustandvaid noori poisse ja tüdrukuid, noormehi ja neidusid, kes pühenduvad vabamaadlusele.”