Rebased sõid istanduse viinamarjadest tühjaks

 (23)
Rebased sõid istanduse viinamarjadest tühjaks
Foto: Ingmar Muusikus

“See on nagu Krõlovi valmis rebasest ja viinamarjadest,” muigab kibedalt maaülikooli aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp.

Maaülikooli Rõhu katseaias kasvatatakse mitmeid viinamarjasorte, millest taheti veini valmistada. Veini jaoks tuleb marjad korjata õiges küpsusastmes, et suhkru ja muude ainete sisaldus oleks paras.

“Nädala sees tegime proovid, et marjade keemiline koostis on õige,” räägib Karp sortide ‘Hasanski sladki’ ja ‘Rondo’ kohta. Plaan oli järgmisel nädalal marjad ära korjata, aga nädalavahetusel sattus istandus rebaste rünnakute ohvriks.

Algul kahtlustati hoopis ablaste herilaste rünnakut, aga pärast vihma selgus tõde, kuna maas oleval kilel ilutsesid rebasejäljed. Seejärel paigaldati viinapuutaimedele kaitseks ümber plastvõrgud, aga reinuvaderid närisid võrgud kobarate kohalt läbi ja maiustasid ikka edasi. Marjakobarad paiknevad just inimese põlve kõrgusel, mis on ka rebasele sobiv.

Seejärel võtsid viinamarjakasvatajad appi loomapoodides müügil oleva pihustatava vedeliku, mida kasutatakse koerte eemale peletamiseks. Aga kuna pea iga päev sadas vihma, jäi selle mõju oodatust väiksemaks.

Nii sõid rebased tühjaks üle 400 viinapuu, mille marjad olid veiniküpseks valminud. Teisi, hiljem valmivaid sorte nad ei proovinud.

“Rebane on parem kui keemiline labor,” naerab Kadri Karp selle peale.

Seotud lood:

Eelmistel aastatel valvasid Rõhu aeda kaks koera ja seetõttu polnud ka rebastega muret. Tänavu aga koeri pole ja reinuvaderid kasutasid kohe võimaluse ära.

Viinamarjade õgimine võttis aga rebastel kõhu lahti, nii et väljaheitehunnikud algasid pea taimede kõrvalt ning viisid metsa.