Ruhnu kool: arvutid on, WCd pole
Ruhnu koolis on ilmselt kõige rohkem arvuteid õpilase peale terves Eestis, ent koolipere kasutab siiani kuivkäimlat. Sellest hõnguv lehk tabab teravalt igaüht, kes majja siseneb.
Külalised on siin sama innukalt imetlenud kordumatut arhailisust, nagu koolipere tüdinenult oodanud pääsu.
Nunnu ja omanäoline!
“Te siis ei arvagi, et see on imearmas vana hoone?” küsib Ruhnu vallavanem Aare Sünter Maalehe ajakirjanikult.
“Tavaliselt öeldakse ikka, et see on tõeliselt nunnu ja omanäoline kool.”
Nunnu koolihoone, XIX sajandist pärit ruumikas pastoraat, saab miinuspunktid juba selle eest, et sissekäik asub maja taga. Kolm kõrvuti ust on kõik päevinäinud ja vildakad.
Põrandalaud teeb jala all kaeblikku häält ja vajub ohtlikult.
“Me ei tahaks, et te meie koolist halvasti kirjutate, lapsed ja õpetajad on väga tublid,” muretseb direktor Pirso.
Kool on kindlasti tore, õhkkond perekondlik ning kõigil viiel õpilasel, direktoril ja kolmel õpetajal seal üksteisega kodune ja mugav.
Viis õpilast, neli klassiruumi
Ent huvitav oleks näha, kuidas viiakse läbi kehalise kasvatuse tunde ruumis, mille lage ulatab pikem inimene puutuma. Direktori kinnitusel mängitakse seal isegi võrkpalli.
Nagu öeldud, on koolis viis õpilast: üks esimeses, üks viiendas, üks kuuendas, üks kaheksandas, üks üheksandas klassis. Koolis on neli klassiruumi.
Esimeses klassis on vanast ajast hästi tuntud klappidega koolilauad (nagu Palamuse muuseumis, ainult tindipoti auk on puudu) ja kõik vajalik muusikaõpetuseks.
Kõrvalklassis laiutavad nurgas kangasteljed, mille kõrval seinal ripuvad pisut ootamatult plakatid taimeriigi arengust ja seedeelunditest.
Ants Pirso selgitusel annavad õpetajad eri aineid ning selle järgi on klassid sisustatud – lapsed liiguvad vastavalt tunniplaanile mööda ruume. Kui ühes klassis õpitakse bioloogiat, inimeseõpetust ja käsitööd, vaatabki see korraga ruumi seintelt vastu.
“Uue õppekava kohaselt peaks varustatus olema muidugi hoopis teine,” möönab direktor. Hea lugu on koolil siiski arvutitega – neid on viie õpilase kohta neli.
Väikese haridusasutuse veevärk külmub aga karmi järjekindlusega igal talvel kinni ning puupliidiga kööki jõudis vald kõpitsema alles tänavu.
Ometi eraldati uue koolimaja jaoks juba 2004. aastal 6 miljonit krooni, aga see ootab siiani.
Kooli ehituseks on Ruhnus hoogu võetud vähemalt 1987. aastast, mil käidi välja eskiisprojekt.
Pärast rahaeraldust takerdus ehitus puuduvasse detailplaneeringusse. Siis tekkis Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga vaidlus maaküsimustes, mis kohtusse välja jõudis ja valla võiduga päädis.
Hiljem arvas toonane Saare maavanem Toomas Kasemaa küll, et ehituse oleks võinud käima lükata, sest maavalitsus oli vallale maa ju eraldanud, kuid kohtuasja kestes ei tihanud omavalitsus koppa maasse lüüa.
“Kaotasime poolteist aastat,” tõdeb Sünter.
Käesoleval nädalal ootab vallavanemat kohtumine eskiisi teinud arhitektibürooga Teigar Sova Arhitektid OÜ, misjärel tuleb teha otsus, kas selle järgi valmib ka projekt.
Eskiis on huvitav ning jäi sõelale seetõttu, et juhindus Ruhnu ajaloolise talukompleksi ülesehitusest. Samuti on oluline, et ehitus saab käima minna järgu kaupa.
Esimest korda Ruhnu kooli ajaloos on mõeldud võimla peale ja sellest oligi veel paari aasta eest plaan ehitust alustada. Nüüd aga läheks töö käima peahoone ja sööklaga, sest praeguses pastoraadihoones ei pea keegi õigeks lapsi hoida päevagi kauem kui hädavajalik.
Aare Sünter kinnitab, et nende meretagusel maal on kool väga oluline. Ilma selleta pole saarel mingit tulevikku, laste mandrile kooli saatmine ei tuleks kuidagi kõne alla.
Kuupäevi on ennegi öeldud
Kooli kaalukust näitab see, et sinna läheb pool Ruhnu kolme miljoni krooni suurusest eelarvest.
“Siin käivadki asjad aeglasemalt,” nendib Sünter ega taha mingi hinna eest öelda, millal siis ikkagi lapsed igapidi kõverast pastoraadihoonest tänapäevastesse ruumidesse pääsevad.
“Neid kuupäevi on ennegi välja käidud ja kõik ka mööda saanud,” põhjendab ta. “Hea kui järgmine 1. septembri aktus toimuks uues majas, aga võimalik, et see jääb ka ülejärgmisse aastasse.”
Aega kooliga oodata aga pole, sest ka praegune muinsuskaitsealune hoone tahaks ammuilma remonti. Õigupoolest on maja nii kehvas seisus, et aastate eest tehtud arvutuste kohaselt läheks vajalikud tööd maksma 10 miljonit krooni. Uhiuus kool praeguse kalkulatsiooni kohaselt paar miljonit enam.
Vana pastoraat kuulub EELK-le, koolimaja oleks valla oma. Valikut pole raske teha.
Vald on seni teinud kool-kiriklas hädavajalikke töid – sel suvel ühendati maja lõpuks kanalisatsiooniga, siiani jooksis reovesi otse kuhugi maja alla.
Ka akende vahetuseks tehti ammu joonised, kuid kohati tuleks koos aknaga vahetada ka osa seina. Praeguseks on ettevõtmine üldse soikunud.
Hädad pole seotud ainult maja vanusega. Hoone on tänapäevases mõistes moraalselt vananenud ega vastaks uuele õppekavale ka vahetatud akendega.
Ants Pirso meelest on Ruhnu saare koolil tulevikku.
Uus maja on mõeldud 15–20 õpilasele, millist hulka saarelt kuidagi kokku ei saa. Õpilaskodu olemasolul oleks jõudu tegelda lastega, kel on mandril pind jalge alt kadunud. Häid kogemusi lähiminevikust selles valdkonnas on.
Ka ei ole Ruhnu põhikooli lõpetanud edasi õppima minnes siiani hätta jäänud. Praegune individuaalõpet meenutav õppekorraldus ei lase lastel maha jääda – pigem ollakse programmist ees.
Rendileping pastoraadi kasutamiseks kestab aastani 2013. Kas see on aeg, mil väiksed ruhnlased pääsevad muinsusest kaasaegsesse kooli, ei julge asjade senist käiku vaadates keegi lubada.
Ruhnu kool
- Praegu koolimajana kasutatav kirikla on ehitatud XIX sajandil, kool on asunud siin üle saja aasta.
- 2011/12 õpib koolis viis last, töötab kolm õpetajat, direktor ja abitöölisena kokk-kütja-koristaja.
- Ruhnu saarel elab püsivalt ligikaudu 60 inimest.
Allikas: Ruhnu valla koduleht
