Talv Osmussaarel: kes saarel, see saarel

Püsielanikel aitavad talvel Osmussaarele jõuda piirivalvurid oma kaatriga. Ise kunagi saarel vahti pidanud mehed teavad, mida sealne elu endast kujutab ja panevad käe külge nii koeratoidu kui kartulikasti tõstmisel.

Kuigi piirikate kaater surub end läbi üsna paksu jää, ei hakka sellegi aluse hammas tihedale jäärüsile, mille hoovused vahel tundidega saare ja mandri vahele kannavad.

Ning siis on nii, et kes saarel see saarel ja kes maas, see maas.

Osmussaare saare­vahi Aili Bergströmi jäävangis oleku rekord on kaks ja pool kuud — siis tuli juba hakata kopteriga toitu saatma.

Tänavu nii hulluks asi ei läinud ja et saarerahvas püsib kodus ega tahagi kuhugi minna, ei ole raskuste pärast ka kurtmist.

“Aga kui kohvipiim otsa saab, siis läheb muidugi kurvaks,” muigab teist talve saarel talvituv saarevahi tütar Rita Koppel. Piima saab panna sügavkülma ja tasapisi sulatada nagu muidki toiduaineid. Nälg saarel ei ähvarda, meres on veel kala ja lõpuks jookseb seal ju ringi üle 300 lamba.

Eelmine talv oli saarel väga karm, raskete jääolude tõttu lõppes lammaste sööt ning masinate kütus. Saarel seninägematud olud olid rängad nii inimestele kui loomadele ning tänavuseks valmistuti väga hoolsalt. Kui raskused mandrile pääsemisega välja arvata, siis pole tänavune talv eelmisega võrreldes pooltki nii hull.

Raskem aeg on pigem ees: lammaste poegimise ajal on saagijahil rebased, rongad ja kotkad ning siis tuleb karja eest väljas olla nii neljal karjakoeral kui kõigil kuuel saareelanikul.

On üks teema, mis toob Osmussaare asukate silmisse rõõmsa sädeme — saarele ei jõua neile järele ükski Eesti Energia arve! Kogu energia tuleb päikesest ja tuulest ning pidevalt töötavad seadmed saavad tuge diiselgeneraatorist.

Rita ja Ervin Koppeli elamises annavad päikesepaneelid vajaliku energia telerile, arvutile, valgustusele ja kõigele muule
vajalikule.

“Mandril elades tundus arvete järgi, et laseme elektrit lihtsalt maasse, mingi kokkuhoid ei aidanud,” sõnab Rita ja tunnistab, et suurem osa elektril töötavaid masinaid jäigi saarele toomata. “Siin olles saad lihtsalt aru, et kogu sellel mammona kokkukuhjamisel pole mingit mõtet.”

Kuidas suure Eesti elu väikselt saarelt vaadates tundub?

“Hinnatõus on meeletu,” tähendab Ervin ja soovitab inimestel näiteks ehituspoes hindu kroonides vaadata. Rita lisab, et kui käid poes mitte iga päev, vaid korra kuus, siis on hinnahüpped eriti tuntavad.

Saarevaht Aili hakkab aga mandrielust rääkides jalgu kõvemini klibusesse randa pressima ning kiidab taevani otsust, mis ta sealt saarele ära tõi.