Vaatamata pikkadele tööpäevadele, ei suuda taskus pidevalt häält tegeva telefoniga mees kõiki hädalisi samal päeval aidata. Muist lükkub homsesse või ülehomsesse.

Esmaspäeva hommikul tuli Sepal sulatada Leevakul kaheksa korteriga maja keldris külmaveetoru. Pärastlõunal oli ta Räpinas nelja korteriga maja keldris ametis sama asjaga.

“Peamiselt on tegu ahiküttega korterelamutega,” tõdeb töömees. Selliste majade keldrites pole soojaveetorusid ega muud kütet. Kui akna eest klaas puudu või pääseb külm suurema prao vahelt sisse, ongi jää kohal.

Ahiküttega korterelamutes pole ka tualetis kütet ja sealt võib külm torudele ligi pääseda.

Külmunud torudega on hädas ka Räpina perearst Piret Jõgi. “Reedel oli vett, laupäeval-pühapäeval olin Tartus ja õhtul tagasi tulles avastasin, et ei ole,” räägib ta.

Veetorude külmumist on tema korteris varemgi ette tulnud, aga mitte igal aastal. Mulluse külma talvega toimis kõik laitmatult.

Sel talvel külmus tema esimese korruse naabritel vesi kinni kaks nädalat tagasi. Nüüd, kui doktor Jõgi teise korruse korterisse vett ei tulnud, oli see esimesel korrusel olemas.

Ennu Sepa vaeva ei krooni siiski alati kiire edu. Doktor Jõgi lahti keeratud köögikraanist ei tule tilkagi.

“Kui jää üles sulab, siis lööb filtrid rooste,” märgib töömees ja küsib vana hambaharja, millega roostese filtri puhastab.

Mida ei ole, on aga vesi. Tundub, et jäätumine on päris kapitaalne. Samas ootab uus objekt.

Külmunud torude sulatamiseks on Sepal autos väiksem ja suurem soojapuhur. Need saavad viimasel ajal kõvasti vatti ja tundub, et niipea vahet ei tule.

Üks puhur jääb Piret Jõgi juurde maha – Sepp jätab puhuri keldrisse tööle, et mõne aja pärast tagasi tulla. Siis lööb valgele Peugeot’le hääled sisse ja suundub järgmist probleemi lahendama.

Esialgu tööde lõppu näha pole. “Kui nüüd soojemaks läheb, miinus viie peale, siis tuleb läbikülmunud seintest külm keldrisse,” ennustab ta.

Ja see võib seni toiminud torud ära jäätada.